Mind ikka kisub nende valgustatud akende poole :) Eriti, kui märkan laualampi, mis on sisse lülitatud. Proovin ka siis alati aru saada, kas lambi kõrval seisab pehme tugitool, millel end majaelanik näiteks sooja kakaotassiga mõnusalt sisse seadnud raamat põlvedel. Midagi nii rahulikku ja muust maailmast väljalõigatut tekitab see minus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar