30.3.11

Toronto Ülikool


Tomi esimene töökoht oli seal, ehitusteaduskonnas. Mitmed noored on tulnud aastaks-pooleks stipendiumiga siia Eestist õppima. Kuigi nagu aru olen saanud, pole Toronto Ülikool väljamaa tudengi jaoks just kõige odavam lõbu. Samas on ta mitmes ülemaailmses nimekirjas päris kõrgelt hinnatud.

29.3.11

Vesi


Maatunni teema kõrval ei saa ma kirjutamata jätta meie laupäevasest muuseumiskäigust. Praegu on ROMis väljapanek teemal "Vesi". Mõtlesin, kui hästi sellised "meeldetuletused" mõjuvad. Oleme suhteliselt head veekasutusega, kuid vahel solistan ikka liiga palju nõudepesu ajal või kipun pisut kauem dushi alla jääma. Kui aga näed ja saad peaaegu käega katsuda, kui oluline vesi meie elus on, kui paljud kohad teevad ei tea mis, et neil küllalt vett oleks, siis koju tulles vaatasin ringi, mida saan veelgi ära teha vee kokkuhoiuks. Täpselt samamoodi peaks mõjuma ka see tunnine elektri kinni keeramine ;)

Sain teada päris palju huvitavaid fakte vee kohta, mis kuidagi kõrvust mööda on läinud. Näiteks pisut alla viiekümne protsendi maailma toidust toodetakse seal, kus vett napib! Mõtlema pani ka see, kui palju me tegelikult kulutame vett looma- ja linnukasvatusega. Palju parem oleks, kui loomad ikka karjamaal oma kõhud täis sööksid ja me neile vilja ei söödaks, mille kasvatamiseks meeletult vett vaja on... Hetkeks tulid silme ette letid suure valikuga erinevatest lihalõikudest. Kas tõesti on seda niiii palju vaja? Muidugi ei taha ma tagasi nõuka aega, mil mitte midagi peale seapeki letilt vastu ei vaadanud, kuid see küllus läänes on ka liiast! Tahaks lausa teada, kui palju sellest prügikasti läheb...

Tore väljapanek oli erinevatest tammidest. Tunnistan, et ma pole kunagi süvenenud, kui palju paha nad ümbrusele võivad teha. Näitlikult oli üles seatud tamm, millega külastajad said ise mängida. Tõsta voolavale veele ette seatud takistust. Hästi oli näha, kuidas jõevooluga koguneb jõepõhja muda tammi taha ning allavoolu ei saa kaldad näiteks viljakat mulda tänu sellele. Ja ega jõeelanikud pole ka õnnelikud sellise vahelesegamise peale. Tammide puhul on muidugi probleemiks, et suured maa-alad jäävad vee alla. Minu onunaine Rootsis kaotas nii oma kodutalu! Paistab, et paljudes kohtades lammutatakse tamme ning otsitakse muid võimalusi elektri tootmiseks.


Olen muidugi teadlik tuule- ja päikeseenergiast. Kuid tõusu-mõõna ärakasutamine elektri tootmiseks oli pisukeseks üllatuseks. Eriti soodus on see näiteks Fundy lahes Kanada idarannikul, kus 24 tunni jooksul on kaks tõusu-mõõna 16 meetri kõrguses! Oleme Tomiga seal käinud. Saabudes oli tõus kõrge, jalutasime umbes tund aega ringi, kuni saime juba ookeanipõhja peale jalutama minna. Trepist alla minnes olid hoiatused, mis kellaks peab tagasi olema, et mitte lõksu jääda.

Internetis on olemas water footprint kalkulatsioon (leiad siit). Kui täpne see just on, kuid vähemalt ehmatab pisut ära küll :) Muidugi võib ka alati mõelda, et peale meid tulgu või veeuputus... ja mis vahet sel on, kas hukule määratud inimkond saab otsa üks või kaks põlvkonda varem või hiljem...

28.3.11

Koos on tore :)


Kes ütles, et emmedel-issidel ei tohi sama lõbus olla kui lastel :)  Pilt meie laupäevasest muuseumiskäigust. Tegelikult pani see mind praegu mõtlema tänasest ajalehest loetud artiklile, mille järgi naised tunnevad end juba 29 aastaselt vanana ja mehed alles 58selt! Imelik, mina küll ei tunne end vanana, kuigi 50 pole enam mägede taga :) Mis imelik uurimus see küll on?

27.3.11

Tuled kustu

Eile õhtul toimus neljandat korda Autstraaliast alguse saanud Earth Hour, mis kutsub inimesi tunniks ajaks elektrit mitte kasutama. Olime seekord külas lausa Toronto kesklinnas, kust kena vaade CN-tornile (millest sai tunniks ajaks vaid tume vari taeva taustal, pilt on enne seda võetud). Loomulikult said tuled kustu panud. Isegi Kirke, kes vannitoas oli, tekitas endale täieliku pimeduse :)

Toronto elektirkasutus langes umbes 5%, mis on palju vähem eelmise aasta 10% ja üle-eelmise 15% kõrval (vaata videot). Kuid ära toodi fakt, et võrreldes eelnevatega, oli meil siin väga külm! Ja kui tuled kustutatigi, siis vaevalt et paljud mõtlesid ka kütte mahalülitamise peale. Mõnede meelest on ka asi oma aja ära elanud... millest on kahju.

Kurb on ka see, et lugedes siinses "intelligentses" ajalehes Earth Houri kohta jäetud kommentaare, siis tekkis tahtmine inimesi pisut raputada. Mõni olevat meelega nii palju elektrit kasutanud, kui veel said, mõni pahandas, et kogu asi on ainult suur kära ei millegi üle. Mulle tuli kohe meelde tuttav proua, väga kõrgelt haritud ja väga tasuva koha peal (koristajad ja aednikud on tema kodus loomulik osa). Tema oli see, kes põlglikult ajalehe prügikasti viskas ja teatas: Mul pole aega mingi sorteerimisega tegeleda... Kust tuleb küll see mentaliteet - mul on raha ja maksan kõik sellega kinni! Kas ka tulevase puhta maakera? Kuid millegipärast olen seda just "kõrgema" seltskonna vahel kohanud... umbes nii, et las massid teevad, kui tahavad. Meie rahkotid on niigi pungil.

Tegelikult polegi ju kõige tähtsam, kui palju elektrit tunni ajal kokku hoiti! See ei ole üldse eesmärk!!! Palju tähtsam on see, et me endale teadvustame, kuidas läbi aasta mitte ainult oma rahakotile mõeldes elektrit kokku hoida, vaid oluline on ka aegajalt endale aru anda, millise planeedi me oma lastele elamiseks jätame. Ja mulle meeldib väga see hetkeks peatumine, ning aja maha võtmine
(mis ei tähenda, et ma ootan kõiki osalema või samamoodi mõtlema, eriti veel neid, kelle jaoks säästlik suhtumine loodusesse on tavaline elu osa :). Ja ka minu tüdrukutele meeldib see. Mul on tunne, et laste jaoks on see jõulude kõrval teiseks aasta kõrghetkeks saanud :) Kui jõulude ajal oleme perega koos ja mõtleme perele, siis Earth Houril oleme ka perega koos, aga mõtleme oma koduplaneedi peale.

Kirke koolis muide räägiti asjast ning tunniks pandi kõik tuled kinni keset reedet! Paljud jagavad oma kogemusi, kuidas koos näiteks õhtul maha istuti, mängiti laumänge või aeti niisama jutuut ja kuidas tunnist sai näiteks märkamatult viis tundi! Nii et mure, kuidas elektrijaamad peavad äkki toime tulema suurema elektrikasutusega, kui kõik tuled jälle peale lülitavad, ei tarvitse Earth Houri puhul tõsi olla, kuid teisalt on tõsi see, et küünalde tootmine nõuab elektrit ja nende põletamine pole ka sugugi hea :) Aga vaata uuesti eelmise lõigu algust :)


Meie kodu elektriarved on muide pidevalt nii madalad, et mõni ei saa aru, kuidas see võimalik on! Oleme muidugi hõõglambid igal pool ära vahetanud. Köögis kasutame tavaliselt vaid väikest kapialust valgust. Ainult vajadusel läheb suurem tuli peale. Millegipärast meeldib mul ka hommikusi toimetusi pimedas teha, välja arvatud juuste kammimine ja silmade pähe tegemine :) Ma vahetasin lastel ju isegi öösel pimedas nende mähkmeid :) Telekat ei vaata me ka palju. Muide järgmisest kuust ütlesime selle lausa ära! Eks püüa mõne kanali antenniga kinni, kui väga tahtmine on, kuid peale Kirke oleme me kõik suuremad raamatulugejad kui telekavaatajad. Siiski on Kirkegi valmis oma väikese ohvri tooma :) Interneti kaudu saab palju paremini reguleerida, mida vaatad ja millal vaatad. Niisama teleka ees aja surnuks löömist jääb ehk meie peres nüüd hulga vähemaks.


Lisaks veel on Torontos mõnda aega olnud elektril erinevatel aegadel erinev hind, mis reguleerib pisut, et tipptundidel (nädala sees keset päeva) poleks kasutus liiga suur ja elektrijaamade koormus oleks väiksem. Meie õhujahutajal on ka üks linna poolt juurde pandud vidin küljes, mis lubab elektrijaamal vajadusel temperatuuri tõsta, millega see käima läheb. Samas on meil muidugi see niikuinii soovitatavast palju kõrgemale pandud. Ning külmal ajal on kodus olles küte 20 kraadi peal, ja kodust ära minnes ja öösel on see 16. Oleme vist üsna eeskujulikud torontolased, kuid me pole sugugi ainukesed. Hiljutise uuringu tulemusel Kanada linnade kohta, millised nendest kõige rohkem on teinud ära keskkonnasäästlikkuse suhtes, oli Vancouver kõige tublim ja Toronto kohe tema järel teisel kohal!

Kokkuvõttes ütleks, et mina küll ei leia, et Earth Hour oma aja ära elanud on! Ehk olen idealist, kuid minu meelest on vaja sellist meeldetuletamist päris paljudele! Sattusin ka blogi peale, milles üks läbi kolme aasta oma arvamust asjast on jaganud. Kui ta esimesel aastal väga skeptiline on ja mõtleb ainult sellest, kui vähe elektrit sellega kokku hoitakse, siis viimasel aastal on ta lõpuks jõudnud arusaamisele, mis on kogu asja mõte, ja lõpuks kiidab temagi selle heaks :)

26.3.11

Earth Hour - laupäeval, 26.märtsil, kell 8.30 õhtul

Osale sinagi (ega sa pole kehvem soomlastestlätlastestrootslastest    või leedulastest ;) ja klõpsa tuleval laupäeval kell 8.30 õhtul kinni kõik tuled, elektrit vajavad vidinad ning süüta küünlad koos tuhandete teistega! Peatu hetkeks ja mõtle, mida saaksime koos ära teha meie ühise kodu - Maa - heaks! Vaata videot!

25.3.11

Fotojaht - fotojaht

Fotojahi 3seks saamise puhul paar pilti fotode jahtimisest :)


Mõeldes märtsiküüditamisele


Küünaldesüütamine Toronto Eesti Majas.

24.3.11

Kõige õnnelikum...


  ... lume üle on kindlasti Koko :)  Millegipärast meeldib talle alati selle sees nuuskida ning "potilegi" läheb ta kõige meelsamini lume peale. Kui sula saabus, siis püüdis ta leida kasvõi väikese laigu, kuhu end sättida. 
  Ilm on tõeliselt külm. Õhtul kutsaga jalutades näpistas päris korralikult põski ja nina. Päeval oli siiski päike väljas ja tegi elu pisut mõnusamaks. Tom, kes viis täna veel kord lapsed suusamäele, kurtis ka, et neil oli jahe olnud. Isegi lund oli tulnud, aga eks nad olid ka kõvasti põhja pool (umbes paari tunni sõidu kaugusel). Hea, et sai ekstra asju kaasa võetud, mis viimseni kõik selga aeti. 
  Nii et seekord on meil "valge kevad" :D

23.3.11

Ega te arvanud, et kevad on käes :)


Kas kevade ametlik algus ka tegelikult seda tähendab, on omaette küsimus :)  Meil oli pea nädal aega juba selline tunne, et kevad on kohe-kohe siin, lumi sulanud, tänavadki juba pea kõik kuivad. Lasime isegi Koko ilma papudeta õue. Mina torkasin kingad lausa paljaste varvaste otsa (pikad püksid olid siiski jalas, nii hull ma ka pole :) Ja täna ärkasime üles ehtsa talveilmaga. Terve päev on lund alla kallanud, lisaks möllas vinge tuul mööda tänavaid. Vahel pole meil siin terve talve jooksul sellist uhket lumesadu.

Kirke arvas hommikul, et võiks ikka ainult tossud jalga panna, aga tegin natuke emme ranget häält ja ei lubanud tal ilma saabasteta uksest välja. Muidugi hea, sest kuidas ta muidu oleks koju tagasi sumbanud. Tööle jäid mõned hiljaks, sest keegi ei oodanud nii kehvasid sõidutingimusi, teed olid väga libedad. Metroo oli tõesti tavapärasest aeglasem. Õhtuks oli Torontos üle 10 cm lund maas, aga hetkel sajab aga edasi.


Klõpsisin keskpäeval Eesti Maja aknast pilte. Arvestades, et Torontos on tavaliselt selgelt eristatavad ainult talv ja suvi, siis pole ka ime, kui talv kuidagi ära ei taha minna :) Öeldakse, et enam-vähem kesk-aprilliks peaks olema kõik lumesajud läbi. Eelmine selline hiline sadu oli kuus aastat tagasi, 2. ja 3. aprillil!

22.3.11

Eriti hästi väljaõpetatud koer


Kuidagi peaks nüüd oma Koko ka välja õpetama (nii nagu videokoer), eriti tolmuimejaga tolmu võtma :), siis saaks jalad rahulikult seinale panna ja vilet lasta. Muidugi võib abikaasa väljaõpetamine osututda palju lihtsamaks ;) Ning enne kui ta jõuab mingeid kommentaare jätta oma tubliduse kohta (st abikaasa ikka), siis tunnistan, et tegelikult on ta minust tuhat ja üks korda usinam :D

21.3.11

Blogi Kanada kohta

Interneti laiadesse avarustesse on tekkinud tore blogi O, Canada! - referaat-blogi Kanada teemal, kuhu on kogutud fakte selle maailma ühe suurima riigi kohta, ja kõik puha eesti keeles. Lisaks linke nendele, kes on mõelnud Kanadast kui võimalikust uuest kodumaast. Kuigi oma kogemuste järgi pean ütlema, et Euroopa lähedus tõmbab tõenäoliselt palju rohkem (isegi külalisi satub Eestist siia suhteliselt vähe). Kuid Kanada sõbralikkus ja hulgaliselt puutumata loodust on ka midagi väärt, vähemalt mulle :)

20.3.11

Superkuu Toronto kohal


Eile õhtul oli kuu maakerale üle pika aja (18 aastat ootasime seda hetke) tükk maad lähemal kui muidu, nii umbes 30 tuhat kilomeetrit! Mis tähendas, et kuu oli pisut suurem (vähemalt teoreetiliselt, sest palja silmaga oli raske midagi öelda) ja heledam (seda kohe kindlasti! öösel paistis mulle kardinata aknast otse silma ja viis une ära :)

 

Teisi fotosid Torontost
(hulga paremaid kui minu omad) võib imetleda siit. Parim hetk tõelise efekti kogemiseks oleks olnud siis, kui kuu üle horisondijoone tõuseb (esimene pilt lingi all). Meie ei läinud horisonti otsima, astusime ainult uksest välja, siis kui kuu pisut kõrgemal oli :)  Kas sina käisid kuud imetlemas?

Ilm.ee kirjutab: 19. märtsil särab taevas tavalisest 14% suurem ning 30% eredam täiskuu, nn. "superkuu".
Kuu tiirleb ümber Maa ellipsikujulisel orbiidil, mille lähim punkt, perigee, asub Maast homme 365,577 kilomeetri kaugusel. 19. märtsil asub täiskuu vaid ühe tunni kaugusel perigeest - viimati oli selline juhus 18 aastat tagasi, märtsis 1993.

19.3.11

Eesti juurtega Kanada telestaar


Jutt on Anna Leida Wallnerist (heledama peaga :), kelle isa oli Torontos elav arhitekt Ilmar Wallner (suri paar aastat tagasi). Anna kodulinnaks koos kolme õega oli Toronto. Siin käis ta koolid läbi (oli tubli eesti tüdrukuna ka siinses eestlaste võimlemisklubis), kuid ülikooli läks Briti Kolumbiasse. Hariduselt ajakirjanik, otsustas ta oma töökaaslase ja hea sõbraga Kristina Matisic (pärit Zagrebist, Horvaatiast) tavatöö jätta ning uusi mägesid vallutama minna (Eesti Elus ilmus lühike artikkel tema kohta). Nii sündis idee seeriaks, milles võrreldakse erinevaid tooteid The Shopping Bags. Mäletan, kui see 2002 teleriekraanile jõudis, ja kuidas see mulle kohe meeldima hakkas! Hästi lõbusalt ja lahedal moel lähevad võrdluse alla näiteks erinevad kreemid, hakklihamasinad või voodilinad. Nad ei karda oma rumalate arvamuste üle nalja heita ning ei mõju sugugi mingite ninatarkade tibidena :) Saade ja saatejuhid on teeninud mitu auhinda.

Nüüd on neil teine saade, mis mulle isegi rohkem meeldib, kuna olen kokaraamatutest väga sisse võetud Anna & Kristina's Grocery Bags! Igas saates proovivad nad valmistada toitu ühe kokaraamatu järgi (3 - 4 retsepti). Kuna nad pole proffid, vaid tavalised keskmiste oskustega kokkajad, siis võib sellega kaasneda mitmeid äpardusi. Kui toit valmis, tuleb seda maitsma tuntud chef või kondiiter. Viimaks annavad nad oma hinnangu, kas ostaksid raamatu või mitte. Lisasin siia alla lingid ühest saatest - vaadake, hästi tore! (Youtube'is on neid muidugi rohkem).

Nende saateid näidatakse mujalgi maailmas, vähemalt interneti järgi. Kuid kõige suurem tunnustus tuli hiljuti, kui Oprah Winfrey oma telekanali käima pani, ning pakkus tööd ka Annale ja Kristinale, st nende saateid näidatakse ka tema kanalil. Muidugi tüüpiline käik tublidele ja andekatele kanadalastele, kes laia maailma USA kaudu pääsevad (tegelikult on nende saateid enne juba USAs näidatud, kuid Oprah nimi ei vaja suuremat tutvustamist, ükskõik, kas oled tema fänn või mitte :).

Vaata ka nende kodulehte! Nad on ka raamatu välja andnud, kuid siiani pole see mu kätte sattunud.




 Pilt Vancouver Sun

17.3.11

Emme nina on õudne...


Kui muid huvitavaid uudiseid Kanadast pole, siis võib ju rääkida pisikesest kanadalasest, kes ei ole pihta saanud, kas olla hirmul või naerda, kui emme nina nuuskab. Paistab, et selle Ontario ema video on mõne päeva jooksul kulutulena levinud.

16.3.11

Jaapan...

Ma ei mäleta, millal viimati nii palju uudiseid oleks jälginud, klõpsin kohaliku Kanada uudiste kanali, BBC ja CNN vahel. Ikka ootuses ja lootuses, et midagi positiivset kuuleks. Ainult üksikud õnnelikud pääsemiselood ja taaskohtumised toovad rõõmu hinge. Jaapan tuli meie koju umbes 7 aastat tagasi, kui lapsed karated hakkasid tegema. Nende ja Tomi nimed on kusagil Jaapani kontoris shito-ryu karatekate nimekirjas, sest selle suuna peakontor on karate sünnimaal.

Olin ka mures imearmsa jaapanlanna Mikiko pärast, keda tunneme läbi karate (siin üks postitus temast). Ootasin, et ehk paneb ta Facebooki midagi üles... õnneks saatis ta mulle teate, et temaga pole häda midagi, ainult maavärina päeval pidi 2 tundi koju jalutama. Ta oskas isegi naeruga seda võtta, arvas, et kõndimine tuleb karatetrennile kasuks. Kodulinn on aga tal kõvasti kannatada saanud...

Järgmisel videol laulab rootsi-jaapanlane Maia Hirasawa kõigi hukkunute mälestuseks (aitäh Leana lingi eest).

15.3.11

Laste sõbrad on emme sõbrad ka...















Maril ja Kirkel on väga head koolisõbrad, kes juba mõnda aega ei käi küll samas koolis, kuid kellega neil on ikka kontakt. Noura, noor egiptlanna, läks oma isa ja vennaga (ema on surnud) mõni aasta tagasi Egiptusesse, kuigi hetkel on USAs keskkoolis. Chen-Chen, Shanghais sündinud hiinlanna, elab meist mõned kilomeetrid põhjapool ja aegajalt saavad tüdrukud ikka kokku. Eriti muidugi kui koolivaheag käimas. Kogu selle asja juures on aga hästi kena, kui mõlemad laste sõbrad palusid mind Facebookis sõbraks :) Tean nii mõndagi last, kes keeldub oma vanematega sõber olema, nii et oskan seda väga hinnata :D Vahva on veel, et Chen-Chen püüab minuga eesti keeles suhelda! Kirke on talle eesti keelt pisut õpetanud, ja eks Google tõlkija tuleb ka appi, kui laused liiga keerulised pole ;) Pean tunnistama, et nii Nuran kui Chen-Chen on kindlasti minu lemmikud laste sõbrad. Tore, et ma pole neid ka ära hirmutanud.

14.3.11

Kooliprojekt orkaanidest

Enne, kui ma ära unustan... Kirke tegi oma kolme sõbraga kooli jaoks videoettekande orkaanidest. Peaaegu kogu filmi töötlus on Kirke poolt tehtud, ainult siin-seal aitasin pisut kaasa. Ta on varem ka selle programmiga mänginud (Corel Videostudio Pro), kuid ilma mingi suurema tulemuseta :)  Minu meelest sai kokku väga tore filmike. Olin ausalt öeldes üsna üllatunud! Ta laadis erinevaid variante youtube'i üles ning sõbrannad saatsid oma arvamusi, mida parandada ja mida muuta ja millist muusikat kasutada. Nii et mitmekesi koostööd tehes sai kokku projekt, mille kohta õpetaja arvas: üks parimaid! Mul oli hea meel näha, kui usinalt Kirke selle kalla pusis! Küsisin, kas see oleks midagi, mis talle tulevikuski meeldiks teha. Kuid ta ei osanud hetkel midagi kosta. Hakkas küll uue video kallal töötama :D

Video kujutab nelja sõbrannat, kes on pidzhaamapeol. Igavusest vaatavad nad mingit saadet orkaanidest, kui kanaleid vahetades sähvatab ekraanil orkaanihoiatus. Kiiruga joostakse keldrikorrusele varju, kus üks tüdrukutest hakkab ema pärast muretsema ning läheb ema otsima. Kahe tunni pärast ei leia nad väljast midagi head ees...  Lõppu sai veel lühike lõik filmimise apsudest.
Siin see igaljuhul on (eelviimane versioon, paaris kohas oli veel vaja pisut parandada):

13.3.11

Õnnetused

Muidugi ei saa ma ka kuidagi teleri eest ära, kus klõpsin erinevate uudistekanalite vahel, mis edestavad Jaapani maavärina ja tsunamiga seotud teateid. Vahel tekib selline tunne, kas meil on justkui mingi haiglane huvi õnnetuste vastu... kuid siis astus teleriekraanil üles üks psühholoog, kes seletas, et inimeste uudishimu ja õnnetustest kuulamine-vaatamine, on päris loomulik. Sest inimene mõtleb paratamatult surmale, mõtleb, mis teda ees ootab. Ja erinevate variantidega tuttavaks saamine, kaasa arvatud loodusõnnetused, panevad mõtlema, kuidas ise käituks samas olukorras, jagades justkui juhtnööre, mida peaks tegema/mida ei tohiks teha. Kas kriisiolukorras kõigest kasu ka, on omaette küsimus...

Minu kriisiolukord juhtus maavärinaga samal päeval, kui Kirke ja koeraga õhtul jalutama läksime. Justkui oleks maakera negatiivset energiat täis. Kirke andis koera rihma mulle üle, hakkasin seda paremini käigu pealt ümber käe panema, kui koer jooksis mulle jalgesse. Kõigepealt lasi Koko kuuldavale solvunud kiljatuse, kui tema käpale astusin ning järgmisel hetkel tundsin, kuidas vasak jalg pahkluust täiesti vales suunas keeras ja tasakaal kadus... kukkusin raskelt paremale õlale. Kukkumise ajal jõudsin justkui aegluubis mõelda, et ega mul midagi muud üle jää, kui tee peale pikali visata ja kuidas seda kõige parem teha oleks :) Vasak jalg ja terve parem käsi-õlg olid teravat valu täis ning mul oli päris raske end vihmase sõidutee pealt üles upitada. 

Kirke oli muidugi väga ehmunud ja proovis mind kuidagi aidata. Õnneks olime üsna maja lähedal, rasekelt longates jõudsin ukseni, kui Kirke pidi üksi koeraga õuetiiru ära tegema. Sättisin kohe külma koti peale (muide selleks sobib väga hästi näiteks sügavkülmas olevad herned) ja tõstsin jala kõrgemale. Õnneks on praeguseks paistetus kadunud, kuid natukenegi valesti astudes, käib terav valu läbi. Loodan praegu ainult, et midagi hullemat pole jalaga ning ma ikka esmaspäeval tööle saan (mitte et ma kangesti tööhull oleks, kuid katan kedagi, kes on parasjagu nädalaks puhkamas).

Pildil on Kirke arstikabineti ukse taga oma järjekorda ootamas samasuguse nikastatud jalaga. Sporti (karated) tehes juhtub ikka vahel nii.

12.3.11

Euroopa võiks ju nõnda välja näha...


Kunagi Kanadasse kolides ja Eesti raskele saatusele mõeldes, tulid silme ette Kanada laiad avarused ning tundsin, kuidas tahaks Eesti täies suuruses  siinsete metsade vahele tõsta :)  Siin on üks tore video, ajakirja Economist nägemus, kuidas Euroopa võiks välja näha. Baltimaad on minu meelest päris kenasti saareks muudetud!



Ehk siis oleks Eesti ka turistidele pisut vastuvõtavam :D

11.3.11

Fotojaht - hommik


Seekord sirvisin taas kord vanu fotosid ja leidsin need kaks, ühel hommikusöök Kanada looduses, pisut uniselt ja väsinult päevasteks tegemisteks jõudu ammutamas; ja teisel väiksem võsu hommikutnnil pisut nutuse olekuga: kus kõik on! ma olen ju üleval!


10.3.11

Kanadalaste oma kiirtoidukoht - Tim Horton's

Millisel kiirtoidurestoranil on maailmas kõige rohkem müügikohti? Kujutan ette, et esimesena tuleb kohe meelde MacDonald's... aga vastus on vale! Eelmise aasta lõpul sai Subway MacDonald'si asemel esikohale! Aasta lõpu seisuga: 33749 Subway'l, 95 riigis (mitte Eestis) ja 32737 MacDonald'sil, 119 riigis (kuigi viimane toob ikka kõige rohkem raha sisse). Meie aga ei vaata kummagi poole. Mac'i oleme vast vähem kui 10 korda külastanud! Meie lemmikuks on hoopis Tim Horton's (mis ei tähenda, et me kangesti seal käime. Lihtsalt pikkadel autosõitudel astume läbi, sest see on paljude bensiinijaamade juures olemas). Vaevalt, et TH midagi eestlasele ütleb, kes pole just Kanadas käinud :) Sest see on tuntud kanadalasest  hokimängija Tim Hortoni poolt alustatud kiirtoidukett, mis pisut ka lõuna poole USAsse sisse on pugenud (eriti siis, kui ameeriklased selle vahepeal endale ostsid) ja nagu laulusõnad kinnitavad, isegi Afganistanis avati müügikoht - kanadalastest sõduritele, et oleks kodusem :) Olen sellest kiirtoidukohast varemgi siin seal kirjutanud, kuid nüüd on selleks uuesti põhjust, sest minuni jõudis link toreda hümniga.




Timmy's Anthem
Brad Nelson (c) 2010

I have traveled 'cross this country from the east coast to the west
Through the prairies to the Rockies where the eagle makes its nest
It's a land of many cultures who have settled far and wide
And now call themselves Canadians and say the word with pride

So I've come to the conclusion that we share a common soul
But it's not our vast geography and not that famous goal
It's a simple cup of coffee and a pastry with a hole
It's the power of Tim Hortons that has kept our nation whole

Chorus
So let's roll boys roll, stand in line to get your coffee
And let's roll boys roll, and some Timbits* dipped in toffee (* donuts, crullers, fritters, Timbits)
And let's roll boys roll, rolling onward t'ward the rim
You can't get more Canadian than good old uncle Tim

There are Timmy's in the U.S. to compete with Krispy Kreme
One in Dublin and in London where you might just spot the Queen
There's a Timmy's in Afghanistan to show our troops we care
But there isn't one in Wawa* so don't bother stopping there (* there is one there now)

There's a Timmy's in Val Cartier and another in Prince George
One in Lunenburg and Brandon and Elora by the gorge
Seems there's one on every corner in most towns across this land
But you just can't beat a nice fresh cup of Timmy's by the Grand (note: refers to the Grand River)

Chorus

Most of us get quite impatient when there's traffic on the road
And we're quick to count the seconds if a file is slow to load
We might only cast a hasty glance if something needs a look
But we'll stand in line at Timmy's long enough to read a book

Rumour has it we're addicted to the coffee Timmy's serves
Seems they use a secret additive that works upon the nerves
When you start to get a craving and your face begins to twitch
Then it's time to take a coffee break and score another fix

Chorus

If you really need a pick-me-up then you can extra-large it
If you haven't got the pocket change they'll even let you charge it
Canadians all pride themselves in health care that is free
So we really need a Tim's plan for our coffee and our tea

Now it could be said that Starbucks gets more flavour from their bean
And a single can of Red Bull will provide you more caffeine
But there's more to drinking Timmy's than the coffee that they brew
For Canadians it's just the patriotic thing to do

Chorus

Now it's true that Tim's was bought out by a food chain we won't name
But the country makes no difference cause the stores are still the same
Didn't Shatner, Reeves, and Myers make their fortunes in LA
But we still say they're Canadians like Timmy's is today

Now we exercise our right to Tim's with families, teams, and chums
And three weeks a year at roll up time we exercise our thumbs
Tim's is part of our identity, the true north strong and free
While we stand on guard for Canada we stand in line for thee

Chorus
Oh you can't get more Canadian than good old uncle Tim

9.3.11

Vastlakuklid

Ja mitu kuklit sinul järgi jäi :)  Need kaks ootavad oma järjekorda. Kuulusid esimese kandikutäie hulka, mis päris kiiresti maiustamiseks kaasa haarati. Pakkusime pangas, nagu juba kombeks kujunenud, külastajatele kukleid. Niipea kui otsa hakkasid saama, tõid usinad Toronto Eesti Maja kohviku neiud neid aga juurde. Meie kanadalastest külastajad ikka imestavad, mis puhul... Kui aga seletada, et see on "peaaegu sama", mis pannkoogipäev (Shrove või Pancake Tuesday), siis noogutavad arusaavalt (kuigi ma ütleks, et Kanadas pole see nii üldlevinud, kui võiks arvata; ja kindlasti mitte nii tuntud-populaarne kui Eestis vastlapäev). Üks neist tuli aga äratundva näoga ligi: oh see on see teie vahukoorekreemi päev! :D

Teretulemast järgmisel vastlapäeval Toronto Eesti Ühispanka, kus saab kuklite kallal maiustada ja kodust kaugel eestikeelset teenindust :)

8.3.11

Naistepäevaks...

Kena eriliselt maitsev tort kõigile meile naisterahvastele :D  Tegelikult sai see Quebecist kaasa ostetud (sest seal osatakse palju paremini kooke valmistada, ikkagi prantsuse mõju). Praeguseks on kook juba nahka pistetud. Enamasti minu poolt. Nii et varsti näen ma välja nagu tõeline rubensilik naine - priske ja romantiline :)

7.3.11

Ilm...

Annika kirjutab siinsest ilmast väga täpselt :) Minu jaoks oli esimene kord näha, kuidas reede pealelõunast järjest alla sadanud külm ja vastik vihm, mis peaaegu kogu lume maapinnalt ära viis, keeras ootamatult lumeks. Olin laupäeva õhtul just koeraga väljas käinud suur vihmavari taevast alla tuleva vee vastu kaitseks käes. Istusin tagasitulles Kirkega teleri ette ning kui aknast välja vaatasin, siis ei uskunud oma silmi! Hetk tagasi vihaselt vastu akent tagunud vihm oli hetkega lumeks muutunud ! Kirusin vaikselt, miks ma ei võinud koera jalutamisega pisut oodata :)

Hommikuks oli maa jälle jõuluselt valge (ning vannitoa aken jääs). Ja minu üllatuseks oli keegi meie tee lahti ajanud! Ilmselt kogemata naabri asemel (siin mõned tellivad endale abimehi, et ise ei peaks vaeva nägema). Ega ma kurtma ei läinud :D Muidugi oli plusskraadidest korralikud miinuskraadid saanud ja kõik see märg, mis maad kattis, lume all jää kuju võtnud. Eriliselt tore on nii välja kõndima minna! Tom pidi lisaks tükk aega vaeva nägema, et kinnikülmunud auto uksi lahti saada!

6.3.11

Gaidid

Ühest asjast pole ma vist millegipärast sõnagi kirjutanud. Nimelt on Kirke sügisest käinud gaidides.  Ja nüüd siis lõpuks andis ta oma gaiditõotuse ning sai kätte valge kaelarätiku. Mari teenis ka kunagi kaelarätiku ära, kuid ainult aastapikkuseks tema käigud jäidki. Sest karatetrenn lastele toimus laupäeva hommikuti, just siis kui eestlastest gaididki koonduseid peavad (nüüdseks on neidudel täiskasvanutega nädala sees karatetrenn).

Torontos on olemas kaks gaidi- ja kaks skaudirühma (Põhjala Tütred, Rajaleidjad tüdrukutele). Ikka sellepärast et meid on ju igast mastist ning lihtsam oma rühmitus luua kui teistega jageleda :)  Tegelikult on kujunenud küll nii, et minu meelest saavad noorema põlvkonna esindajad omavahel päris hästi läbi. Gaidid ja skaudid, juhid jne teevad nii palju muid asju ühiselt koos ja pole siiani ma veel kuulnud, et sarvipidi kokku oleks mindud. Isegi teiste Balti riikide esindajatega toimub tore koosviibimine (pildid sealt, tänud Silvile nende eest). Juhtumisi seekord meist lausa jalutamistee kaugusel! Küll on tore nõnda sarnasele üritusele minna, selle asemel et autoga pikka teed Eesti Majja võtta. Samas näen, et pisut veel ning eestlaste neljast rühmast saab kaks.

Kirke hakkas gaidides käima sõbranna Hanna õhutusel ja talle on siiani see väga meeldinud. Mulle ka meeldib, sest avastasin, et gaidid peavad täitma igat sorti kohustusi, muuhulgas triikima oma pluusi, koristama ja emmet aitama :D  Ainult ühendus jumalaga häirib neiut pisut, kuid ta on viisakas laps ja ei tee sellest numbrit. Mina muidugi imestan kõrvalt, kui sarnane see kõik pioneeritegutsemistele on! Aga ega pioneeridki saanud tühjalt kohalt alustada, nõnda võeti muidugi skautide-gaidide kogemusi kõvasti üle (jumala asemele pandi ainult Lenin :D  Kuna minu jaoks on pioneeriaeg mõrumaitseline, siis ega ma just suures vaimustuses sellisest organiseeritusest ole (täiesti selge, et põhjendamatult).

Video on Kirke vandeandmisest. Minu meelest laulavad nad väga kenasti. Noored on teinud oma variandi Discovery kanali reklaamist (link on mul siin kõrval tulbas ka - I love...). Ja lõpuosas on tore ülevaade, kui "tublid" gaidid on.


5.3.11

Fotojaht - juured

Seekord ei hakanud kaugelt juuri otsima. Heitsin pilgu toataimele, mille juured kipuvad kitsaks jäänud potist välja piiluma, andes märku, et draakonipuule oleks viimane aeg uus kodu leida.

4.3.11

Poeaken...


Delicatessen ehk deli pood Torontos, Eesti mõistes kulinaariapood.

3.3.11

Mägiküla

Ega te ometi ei arvanud, et mul pildid Mte.Ste.Anne'ist otsa on saanud :D  Siin veel üks vaade mäele puhkajate majade juurest.

2.3.11

Noored tublid eestlastest suusatajad Torontos


(Toon selle vanema postituse ettepoole täiendustega. Vaata siin veel üht postitust samal teemal.)
Pilt noortest mäesuusatajatest eestlastest. Henno (vasakul) on kahest vennast vanem (noorem on Mariga lasteaiast peale Eesti Majas samas klassis olnud ja isa aastaid panga nõukogu liige olnud). Paremal on samuti noor eestlane. Juhtumisi said nad Toronto koolide finaalvõistlusel kokku. Aitäh, Svea, et saatsid pildi! 
Veel täienduseks, et slaalomis sai Mari 14.koha, suurslaalomis 21, aga ta oli parimaid oma koolist.
Ja kui juba täienduste peale läheb jutt, siis Henno tuli poiste seas esimesele kohale nii suurslaalomis kui slaalomis! Teine noormees jäi seitsmendaks.
Ja veel... Ontario koolidevahelises võistluses, mis toimusid sel ajal, kui meie Quebecis olime, sai Henno esimese koha suurslaalomis ja teise slaalomis.
Nii et siit kasvavad tublid järglased Tiiu Nurmbergile peale :)  Kanadas sündinud eestlasena on Tiiu suurvõistlustel Eestit esindanud.  

1.3.11

Kevadkuu alanud

Selline pilt tervitas meid pühapäeva hommikul, kui silmad lahti tegime (vaata siit Tomi pilte). Öösel oli Torontos mõnel pool lausa 10cm paksu laia lund alla tulnud! Aga kevad andis endast juba samal päeval märku, kui õhtupoole kõik see lumi kergelt sulama hakkas. Praeguseks on maapind lumest nii mõneltki pool ilma jäänud. Ja meie oleme ka soojast ilma, sest taas kord on külmakraadid peale keeratud. Justkui ei suudaks ilmataat otsusele jõuda, millega meid täpselt kostitada. Tegelikult kuulsin hommikul ennustust, mille järgi on meil oodata tavalisest jahedamat kevadet ja ikka täis kolm kuud järjest. Kolme kuu pärast räägime jälle, kui hästi need ennustused paika pidasid :)

Jõulud on justkui tagasi :D