28.3.15

Raama-tu-te-ta on kurrrb maa-ilm...

Kui nüüd kõik otsast peale ära rääkida, siis pean tagasi sügisesse minema, kui üks tüütu email mu tööpäeva mitu nädalat järjest segas. Õieti oli tegemist justkui siiski tööasjaga, milles keskus palus tagasisidet nende süsteemi kasutajatelt. Kui teade umbes miljon viiesaja viiendat korda üles hüppas, siis täitsin tüdimusega ära küsitluse, mis enam-vähem kilomeeter pikk. Ja unustasin. Kuni millalgi eelmisel kuul sain ülikahtlase emaili, mis kuulutas, et olen võitnud tervelt $250 uhket dollarit (kahjuks Kanada oma; arvestades US dollari praegust kurssi, oleks need võinud pigem lõunanaabrite omad olla :) Esimene reaktsioon oli muidugi, kes see pahalane nüüd mu emaili kätte saanud on ja mis infi või raha ta hakkab nõudma, et võit kenasti kätte saaks toimetatud. Natuke veel kahtlevat uurimist ja igaks juhuks üheksa korda kirja läbilugemist, jõudsin otsusele, et äkki on siiski lootust ilma kolme tilga vereta ja suure varanduse loovutamiseta ka seda raha mingil imekombel näha. Sest olin loosiõnne tahtel tulnud uhkeks ja ainukeseks võitjaks nende hulgas, kes viitsisid meie keskuse küsimustele vastata. Ma ei või pead anda, et ma mitte ainuke usin polnud :P

Veetsin peale seda mitu unetut ööd iseendaga vaieldes, mida küll nii suure summaga peale hakata :)  Kusagil Eestile lähemal elades, oleks ehk saanud selle eest isegi odava lennu- või laevapileti hankida. Aga üle suure lombi oleks mind selle raha eest kindlasti kusagil Gröönimaal lennuki pealt maha tõstetud. Isegi soojaks kasukaks poleks raha enam üle jäänud :D

Viimaks otsustasin, et kuigi mul on olemas tahvelarvuti, mida kõige rohkem raamatute lugemiseks olen kasutanud, siis tahan hoopis ühte e-lugerit. Eriti seda, mis kõige uuem ja kõige kallim ja mida saab isegi basseini kaasa võtta, või vanni... või ühesõnaga vette, sest peab natuke aega vastu enne kui vesi talle liiga tegema hakkab. Mitte et ma kangesti kusagil vees sulistades, peale vanni, just loeksin. Ja viimasega on ka kehvad lood, sest vann, mis meie majja usinate meistrimeeste poolt paigaldatud, on parasjagu nii suur, et pead kordamööda kord ülakeha ja siis alakeha vette kastma, kui üldse märjaks soovid saada. Keegi on siin kunagi väga keskkonnasõbralik olnud, sest vett kulub nõnda ikka uskumatult vähe. Kõik need, kellele valmistab muret meie planeedi saatus, võivad meie majja selles suhtes mõõtu võtma tulla :)

Ja nõnda jõuan ma siis raamatupoe juurde, mis kenasti fotol jäädvustatud. Leppisin oma vanema võsukesega kokku, et saame tema lemmikpoes kokku, st muidugi tõesti lemmikpoodi, sest kõikidesse muudesse kauplustesse pean teda kas erinevate jõumeetodite või keelituste abil kohale saama. Ok... jäätisepood jääb sellest nimekirjast siiski välja ;)  Meelitasin ta kaasa, ilma et ma täpsemalt oleks seletanud, miks mul äkki nii suur vajadus raamatupoodi minna tekkis. Nimelt kui temal on see lemmikkoht, siis kuigi mulle meeldib ka raamatute vahel aega veeta, olen endale keelanud uute raamatute ostmise. Isegi kokaraamatute, mis mu suureks nõrkuseks. Kui ma peaks kõigi nende raamatute eest ka raha välja käima, mis ma läbi lugenud olen, siis hoolimata oma vägevast lugemisoskusest, ei suudaks ma laenunumbreid kokku lugeda, ning ma võiks lisaks oma isikliku elamise näiteks õue peale telki viia, sest ma lihtsalt ei mahuks majja enam ära ja muidugi sellepärast ka, et mul enam polegi raha, mille eest maja omada :)  Kui aus olla, siis ega Marigi ostmise pärast seal käi. Ikka peamiselt sellepärast, et piiluda uusimaid teoseid, mida siis hiljem laenutada saab. Tema telefon ei olegi mitte enekaid täis, vaid hoopis pikki nimekirju huvitavatest autoritest ja nende loomingust, mis ootavad pikas järjekorras lugemist.

Juhtisin oma tudengist neiu osavate manöövritega raamatupoe tehnikaosakonda ja kukkusin e-lugereid näppima. Ise uurides, mis laps taolistest mänguasjadest arvab. Tema ei arvanud midagi, st arvas küll, aga ikka midagi selles suunas, et tal juba telefon on ja kas mitte minul pole tahvel, millel väga hea lugemiserakendus. On küll hea, mina ise kasutan ka seda väga edukalt (kui kellelgi huvi, siis MoonReader rakendus on meie mõlema meelest kõige etem! Nii palju etem, et maksime isegi mõne niruse kanada dollari täisversiooni eest). Proovisin siis teda ja samas iseennast veenda, kuidas e-lugerit saab ka särava päiksega täiesti vabalt lugeda; ja ei tohi unustada veejuttu ning oh, seda rõõmu, isegi liiv ei pääse ligi. Peaaegu poleks püüdnudki kinni oma kalli tütrekese vaevumärgatavat heakskiitvat noogutust. Aga õnneks oli mu pilk väga lootusrikkalt tema omas kiivalt kinni. Ja loomulikult jäi veel üle mu viimane trump. 

Olin viimasel ajal end üha rohkem kodus avastamas, et raamatulugemise asemel kasutan ma tahvlit netis surfamiseks, igat sorti rakenduste näppimiseks ja ma ei tea veel milleks. Liiga suur kiusatus oli lugemisrakendus kinni lükata ning midagi muud teha. Isegi minu meeleheitlik katse wi-fi pidevalt tahvlil kinni lülitada läks vett vedama. Ma nimelt panin selle jälle lihtsalt peale :)

Niisiis kõigi nende väga kaalukate põhjendustega varustatuna käisingi lahke välimusega poemüüjale välja kinkekaardi, mis hetk hiljem palju kergemana tagasi anti koos kotikesega, milles uhiuus Kobo Aura e-luger (ma unustasin nimetamata, et Kobo peakorter asub Torontos, võin ju end ka praeguse kodukoha patrioodiks nimetada, "k-o-b-o" on anagramm sõnale "book"). 

Nüüdseks on see väike raamatusuurune vidin mul mõnda aega olnud, ja pean tunnistama, olen väääga rahul! Kobo enda lehelt saab hulga tasuta või soodsaid raamatupakkumisi. Muidugi on Toronto linna raamatukogu super! Saan sealt nii e-raamatuid kui audiofaile laenutada. Kuna siin juba igat sorti jagamiseks läks, siis minu lemmik raamatukuulamisrakendus on Smart AudioBook. Saan sellel ettelugemiskiirust suurendada, mis mõnikord, kui lasen heli läbi kõlarite, teeb mu teistele pereliikmetele väga nalja :)  Aga mõnikord on lugeja niiiiii aeglane ja mul pole sugugi tahtmist kuulamise ajal magama jääda.

Kindle e-luger on muidugi teine võimalus, neil on palju suurem valik e-raamatuid (rohkem tasuta pakkumisi). Kuid õnneks on olemas võimalused, kuidas neid ka Kobo-kõlbuliseks muuta ;)  Kes loeb inglise keeles, siis käesolev lehekülg BookBub otsib iga päev parimaid pakkumisi vastavalt lugeja maitsele.

Oh, ja peaaegu oleks unustanud. Viimaks ühinesin aasta alguses Goodread lehekülgedega, sest avastasin, seal on palju parem oma loetud raamatute üle järge pidada! Tasapisi proovin viimaste aastate lugemised ka kirja saada. Selle aasta seis on hetkel 24. Nii palju siis seekord raamatutest ja lugemisest :)

11.3.15

"Crimsoni põgenemine" (2015)


Kirke on sellel poolaastal valinud filosoofia kursuse. Koostöös sõbraga pidid nad eksistentsialismi teema alusel välja mõtlema filmi stsenaariumi ning joonistama ka plakati. Crimson Runs on lugu tüdrukust, kes elab tuleviku maailmas, kus on otustatud, et inimesed ei tohi enam paljuneda. Kõigilt naistelt võetakse ära sünnitamise võimalus. Üks tüdruk, Crimson, suudab selle eest põgeneda. Ta leiab endale ühes mehes kaitsja, kuni tuleb välja, et mees töötab valitsusele. Lugu lõppeb sellega, et neiu pääseb siiski kinnivõtmisest ning jookseb peidukohast ära. Umbes nii see käis, põhimõttel, kes teeb ja kellel on õigus päriselt otsuseid meie elu üle teha. (Plakat ei ole päris valmis, "näitlejate" nimed pole veel juurde lisatud :)


10.3.15

Kass ja riided


Kadunud Puma leiame kas pesukorvist või Kirke toas sahtilist!  Kirkel hea võimalus oma segamini sahtel kassi süüks ajada :)

7.3.15

Jääskulptuurid



Toronto kesklinnas on peidus väike pargike, kus millalgi veebruaris ilmuvad kõigile vaatamiseks jääskulptuurid (seekord kümnendat korda). Mõnikord on ikka väga soe olnud ja need sulavad ka kiiresti. Seekord ei pidanud skulptorid sellise murega silmitsi seisma. Kujud on tõenäoliselt praegugi veel täiesti olemas. Yorkdale on muide koht, kus võid nii mõndagi maailmakuulsat filminäitlejat silmata :)



6.3.15

Jäine lumi


Märtsikuust hoolimata on ilmad ikka üsna jahedad. Hetkeks läks soojemaks ja tõi kohale jäävihma, aga parasjagu nii palju, et ainult lume ülemine kiht sulas pisut, misjärel sai jälle külmakraadid peale keeratud. Lumele tekkis jääkiht, millist ma pole varem näinud. Pildil läigib see õhtuses lambivalguses nagu kullamägi.


Sain fotole peegelduse, mis näitab, et tegemist pole lihtsalt lumega vaid õhukese jäise kattega lumel.



Oleme nüüd mitu päeva seda läikimist imetlenud. Vaatan seda ja püüan leida võrdlust. Näeb välja natuke nagu oleks kottideks kasutatv nahk maha laotatud. Kui mööda seda kõndida ja lõhkuda, siis tükid kõlisevad ja libisevad mööda pinda edasi. Meile tõesti kena vaadata, aga ma ei arva, et loomad selle üle väga rõõmustavad. Alumisel fotol on mõned lähivaated lõhutud lumekihi tükkidest.

1.3.15

Jäine veebruar




Veebruar on Torontos ja siinkandis üle aegade tõesti väga-väga külm olnud. Lund ei ole just palju tulnud, aga mis iganes alla sadanud, on ka püsima jäänud. Oleme ka saanud imetleda külmataadi pintslilööke aknal. Tõeliselt kaunis, kas pole :) Nüüd viimaks ennustatakse siiski natuke soojemat ilma (kevadkuu lööb ju kohe uksed valla), kusagile sinna 0 ja -10 kraadi vahele. Imelik, kuidas peale suurt külma isegi -10 tundub juba soojana :)