Kevad Torontos

Imeline kevad seekord Torontos. Just selline nagu ma mäletan Eestist. Ei tea, kas pean kliimasoojenemist tänama :-) Tavaliselt saame kevadet nautida umbes nädal aega. Selle aja jooksul saab talvest suvi. Nüüd on aga on kõik veninud. Pungadest on aeglaselt lehed saanud. Nartsissid ja tulbid on täies hiilguses rõõmu pakkumas. Jah, eks ta ole nautuke jahedam kui muidu. Ja vihma oleme ka parasjagu saanud. Nädalaga näiteks terve kuu jagu. Aga mulle meeldib. Minu pärast võib see veel natuke aega rahumeeli edasi kesta ;-)

Vabandus rebenenud raamatu lehekülje eest

Vahelduseks kõigile uudistele, mis tihtipeale panevad ainult soovima, et neist midagi ei tea ega kuule, üks hästi armas lugu. Torontos on üks kaheksa aastane poiss Jackson, kes oli väga mures, kuidas ema võib ta peale pahaseks saada, kui peab raamatukogus trahvi maksma. Ema ei olnud just pahane, aga oli nõus, et poiss kirjutab vabanduskirja.

Ta jättis raamatu vahele järgmise kirjakese: Mul on väga kahju, et üks raamatu lehekülg rebenes, kui magama jäädes raamat voodist maha kukkus. Luban, et see ei juhtu enam kunagi! Palun vabandust! 

Raamatukogutöötaja, kes selle leidis, arvas, kui armas! Nagu minagi :) Aga sealt edasi liikus see sotsiaalmeediasse ning peale paaripäevast sihinat ja sahinat, mille jooksul nii Kanada kui USA meedia loost kinni haarasid, leitigi poiss üles. Õieti nende naaber tuli uurima, kas pere on näinud, milline lugu meedias keerleb :)

Jackson tunnistas, et ei tema ega ema oodanud sellist suurt tähelepanu. Poisile kingiti lausa kinkekorv raamatute ja muu hea paremaga. Ikka aususe eest ja selleks, et ta lugemist jätkaks. Ning kõigile teistele lastele kuulutamiseks, et lugemine on tore, ja ei pea mitte kartma, kui mõne raamatuga õnnetus juhtub. Kuigi see ei tähenda, et kõik võiks nüüd sama teha :D

Toronto Staris pikem lugu.

Sirelid

Mõned aastad tagasi kinkis Tom pulma aastapäevaks väikese sirelipõõsa, õieti ongi see selline minipõõsas, mis hakkab õitsema teistest hiljem. Sel aastal oli ta meil eriti õites. Ning lõhnas imeliselt! Pidin igal hommikul astuma juurde ning ekstra nuusutama, kuigi lõhna oli tunda juba päris kaugele. Praeguseks on sirelid ära õitsenud. Kuna ma pole õieti kunagi nende eest pidanud hoolitsema, siis uurisin, kuidas hoida nii, et põõsad on igal ajal kenad. Sest minu meelest kipuvad nad muidu kuidagi "lohakad" välja nägema :)  Nii palju sain targemaks, et kuigi pole just väga eluline-oluline, siis peale õitsemist on hea õiekobarad ära lõigata. Siis pidi uuel aastal jälle palju õisi tulema. Ei oska midagi öelda, aga ära ma nad lõikasin. Eks tuleval kevadel näe, kas sellest ka kasu oli.

Õunapuude õitsemise ajal...

Ei pidanud ma jälle väga kaugele minema, et õunapuu õisi jäädvustada. Seekord on Toomas puud korralikult ära püganud, kuigi minu meelest võiks ta need veelgi väiksemaks nudida. Tahame hoopis viinamarjadel laste puud vallutada :)  Saaks viinamarjad maja juurest eemale, sest sügisesest võitlusest pesukarudega olen minga kõige rohkem tüdinenud. Viinamarjad on vaja ju neil kõik nahka pista, õieti küll isegi mitte kõik, vaid lihtsalt sisud, et siis kestad hooletult igale poole meie kõndimise alla pilduda. Ise kindlasti itsitavad pihku, kuidas me pärast seda löga kokku roogime :/

Meelespeade väli

Üks lill, mille üle mul hea meel on, kui ta kevadel õitsema hakkab. Ja aias meil neid juba jätkub :)

Kirsside õitsemise aeg

Kui praegu Torontosse tulla, siis tasub kindlasti kirsipuude kasvukohad üles otsida :) High Park on sel ajal väga-väga ilus. Kuna ma aga hetkel maadlen rakse külmetuse järelmõjudega, mis tähendab, et õhtuks olen täiesti läbi nagu meie kutsa Koko peale seda, kui ta minuga suviselt pikalt kepikõnnilt koju jõuab, siis seadsin sammud hoopis tagaaeda ja klõpsisin sealt mõned fotod. Siin siis üks nendest :) 

Kevadised lilled

Viimaks on nartsissid ja tulbid ka oma õied avanud. Sel aastal võttis see ikka päris kaua, sest külma oli ebatavaliselt palju. Eesti on meist kõvasti ees olnud, mis üsna ebatavaline.

Nartsissid on enamasti mul nibin-nabin enne varajasi tulpe õitsemas, kuid seekord käib kõik kuidagi samal ajal :)

Väljas on üle 20 kraadi isegi, kuigi sel nädalal pidi jälle jahedamaks minema. Ise olen endiselt külmetuses. Paranemise tundmärke õieti pole. Köhin küll vähem, aga nohu võtab võimust. Olen juba päris tüdinenud, sest enamasti käivad gripid ja muud külmetushaigused minust mööda. Ei meeldi mul see haige olemine :/

Kevadhõngu...

Viimaks siis avavad ka nartsissid ja tulbid oma õienuppusid. Kenad kevadised ilmad, kahjuks on küll 3/4 perest mingi külmetuseviirusega nakatunud. Nii et olen terve päeva takkajärgi mitu saadet "Nädalalõpp kanal 2ga" ja "Hommik Anuga" läbi vaadanud. Olemine sellest küll paremaks ei läinud :P

Tasapisi ikka saabub

Vahelduva eduga jõuab kevad ka meie juurde. Nädalavahetus oli jälle kena, kuigi jahe. Päike on seevastu päris soe. Ja nõnda siis loodus ärkab taas ellu :)

Kevad Torontos...

Jõudsime kevade ikka ära oodata, kuigi ootus oli sel aastal päris pikk! Nüüdseks oleme saanud juba mõned päevad sellist mõnusat eestilikku ilma, kuigi tänasel pühapäeval hoolimata säravast päikesest on taas vahelduseks pisut jahedam! Siin mõned fotod hommikuselt jalutuskäigult koeraga.

Kui ma seda viimast fotot tegin möödus minust Aasia päritolu maja omanik (olin tema aia taga tee ääres). Ütles, et tule umbes nädala pärast uuesti, siis on väikesed mummud lilleõite asemel. Ka väga ilus! Ja ma võivat neid siis enda aeda kaasa korjata :D Nõnda siis siinmail, ei aetagi kurjalt minema ;)

Kevad!

Lõpuks ometi võib öelda, et Torontosse on ka kevad kätte jõudnud! Maja ees olevad tulbid on nina välja ajanud. Sooja oli mõnusad 17 kraadi, terve eelmine nädal oli üsna niru, just siis kui ma kodus puhkust pidasin :(  Mõtlesin, et nädal korraga puhkust on ka üsna niru, kui just kusagile ekstra ei reisi - nagu suusatama või soojale maale. Kodus olles jõuad parasjagu aja maha võtta, et nädala lõpuks oled valmis midagi asjalikku tegema, aga siis algab jälle töönädal. Tegelikult ma ei kurda. Tundsin, et oli viimane aeg natuke hinge tõmmata, õieti pidin ära kasutama viimased puhkusepäevad eelmisest aastast. Kokol oli kindlasti minu kodus olemisest kõige toredam meel, kuigi kehvad ilmad ja vihm ei lubanud väga temaga pikki jalutuskäiki ette võtta. Ega ma lase end vihmast palju häirida. Juba peale paaritunnist isegi ainult tänavatel kõndimist, on koer nagu mudamopp. Ja vannis enam ei riski tema pesemist peale seda ette võtta. Ükskord juba lõhkusime liiva pärast ühe veetoru ära.

Kaunist sõbrapäeva

Kalli kaasa poolt kingitud. Ta teab, et mulle lõikelilled väga ei meeldi :P  Ja orhideedest ning alpikannidest ma kunagi ära ei ütle :D Meil on ka endiselt maa kenasti valge. Külma on nii palju, et parem on, kui soojalt riidesse paned. Põhjatuul on läbilõikav. Sõbrapäeva puhul küpsetaks hea meelega koogi, aga meie pliidiahi protesteerib. Eile pidin leiva ahju panema, aga selle asemel et kuumaks minna, hakkas kurjalt minuga pahandama. Lõpuks sättisin taigna leivamasina vormi, kus ta eriti rohkem ei kerkinud kahjuks. Masinal on õnneks ka ainult küpsetamisprogramm olemas. Sai valmis küll, mis ei tähenda, et ideaalselt ja tulevikuski kasutama hakkan (muidugi kui ahi ikka edasi minuga kiuslik on). Aga leib on siiski söödav.

Talviselt valge

Jaapanlased ikka oskavad midagi kaunist ja lihtsat kokku panna! Sobib hästi talve juurde :)

Prügipäev

Halloween on läbi ja inimesed küsimuse ees, mida teha toredate kõrvitsalaternatega. Absoluutne enamus viskavad need lihtsalt minema. Isegi kui keegi tänupühade ajal kõrvitsakooki teeb, siis selleks kasutatakse poest ostetud kõrvitsapüree konserve... Nii see heaolu elu käib.

Kui meie ajasime taga, kust saada kõrvitsat, et kõrvitsasalatit teha, siis ümberringi on need, kel kõrvits ainult kaunistuseks koju tuuakse, nagu kuusk tuppa :)  Mina sain õnneks siiski paar pisikest kõrvitsabeebit lausa sel nädalal. Mis tegelikult vist tegelikult isegi paremad, st tugevama viljalihaga, salati keetmiseks. Salat ka valmis juba meisterdatud.

Aga õues vaatasid eile õhtul mulle otsa selline kurja näoga tegelane orgaaniliste jäätmete prügikastil. Siin on lausa mõned kivid kastil, ikka pesukarude vastu, kellele meeldib muidugi toidujäänuste kallal maiustamas käia.

Tulipunane tammepuu

Torontos on päris palju sügisvärve. Just praegu on minu meelest kõige kenam aeg seda kohta külastada :) Ei ole enam suvist kuumust ja kui vihma sajabki, siis tegelikult on ikka suht soe. Foto ei ole mul küll maja ette istutatud tammepuust, aga küll sellegi lehed värviliseks muutuvad, kuigi, kes teab, kas ikka sama punaseks.

Kõigile, kel tulbid lemmikuks

Paar aastat tagasi maja ette istutatud tulbid teevad meile pisut rõõmu. Selle pildi peale arvas Mari, et võiks kasutada arvuti taustapildiks. Eks ma siis tegingi nii :)
Avastasin just, et fotojahi teemaks on kõrvuti. Ja otsustasin üle mitme-setme aja ka endast uuesti märki anda :D  Teisi jahtijaid leiad siin.

Umbrohi võib ju ka kaunis olla...

Eriti veel sügisel, kui muud lilled juba külma eest kadunud on ;)

Sügise viimased lilled

Pilt pildistajast ja muud juttu

Eelmisele postitusele veel täienduseks üks foto, millele varjukujuna olen jäänud. Ma olen ikka vanamoeline ja tõstan fotoka silmade ette, ekraani olen kinni keeranud, õieti tagurpidi keeranud nagu Canoni apraatidega saab teha (vist on mõned üksikud teised sama pakkumas nüüd, aga see oli minu jaoks fotoka valimisel kaalukausi kummutajaks, et selline "liikuv ekraan" olemas oleks, mis sest, et enamasti ikka läbi pildiotsija fotosid teen, aga kui on vaja üle teiste peade pildistada või tahan maa tasandilt võtteid teha, siis miski ei saa selle vastu). 

Fotovideo jalutuskäigust sai aga tehtud natuke prooviks. Sest tahaksin panna Mari 18ndaks sünnipäevaks midagi sarnast kokku, ainult mõni päev ongi veel aega... eks näis kas just täpselt õigeks päevaks valmis saangi.

Õnneks on olemas programme, mis asja väga kergeks teevad. Minu mureks on nüüd temast pildid üles otsida. Hea, et kõige suurem töö tehud, st absoluutne enamus fotosid skännitud, tuleme ju sellest ajast, kui digi oli alles lapsekingades. Vaatasin üle nende koolifotod ning skännisin neidki sisse ja lisaks veel koristamise käigus välja ilmunud fotosid, nagu näiteks lõbusad passipildid. Minu meelest said need Eestis tehtud Eesti passi jaoks. Igal juhul Kanada passipiltidel ei tohi enam naeratada :) Sest naeratus muudab ilmet ja kurja terroristi ei ole siis võimalik ära tunda. Marile kuluksid vallatud patsid pähe ja olekski Pipi valmis.

Tüdrukutel on olemas Eesti passid ja ID kaardid, sest kuigi Eesti ei luba kahekordset kodakondsust, siis põhiseaduse järgi ei saa ära võtta sünnijärgset kodakondsust, st piisab kui su vanemad või vanavanemad on eestlased. Mis on väga armas minu meelest. Nii on meid ikka natuke rohkem, kuigi olude sunnil vahel teine kodakondsus ka juurde tuleb (Kanada lubab samas kahe riigi kodanikuks olemist, kuigi soovitab siiski reisile minnes kasutada Kanada passi, et nad vajadusel siis abi saaksid pakkuda). Minu neiud on väga uhked oma eestluse ja Eesti passi üle muide ;) 

Kollased...