29.4.12

Hõbepulmad


Tom võttis nii kenasti kokku meie 25 aastat koos elamist, et ega mul jäägi midagi muud öelda :) Seda et ta soojamaa reisi plaanis, ei osanud ma ette kujutadagi. Aga Bermuuda on tõesti mul üks sihtkohti, kus tahaks ühel päeval ära käia (Islandi ja Uus-Mermaa kõrval). Tänaseks pidasid Kirke ja issi mingeid salaplaane, aga mina olen selline vähenõudlik naine, kes tahaks hoopis oma kaasaga pikale jalutuskäigule minna igat sorti restoranide asemel. Kirke on seevastu väike romantik :) Lilledki olid tema valitud, et need olevat ikka rohkem nagu armastuselilled (või midagi sinna kanti, sest päris karikakrad nad ju ei ole). Ilusad ikka, ning mõte loeb kõige rohkem ;)
Meie üks pulmapilt on siin üleval.

26.4.12

Fotokunsti


Ma ei ole kindlasti mingi kunstnik, aga isegi lihtsa programmiga saab tavalisest fotost midagi põnevamat luua... ma arvan :) Ülemine foto on nüüd mul arvuti taustapildiks, selline tagasihoidlik ja tume.  Fototöötlusprogrammidest kirjutasin pühapäeval.

25.4.12

Marja plaadikook


Tomi jutu peale annan siis ka selle koogi retsepti, mida ta maailma parimaks nimetas. Muidugi on hea, kui nii palju suhkrut, mune ja võid sees on ;) Ja tegelikult on ju seda imelihtne teha! Retsept on pärit rootslaste küpsetamisajakirjast "Hembakat", kust ma juba mitu head leidu olen saanud. Ootan juba huviga järgmist numbrit :)

200 g võid
6 dl suhkrut
5 muna
6 dl jahu
1 tl vanillisuhkrut
Sulata või, sega juurde suhkur ja vanillisuhkur ning ükshaaval munad. Sega juurde jahu. Laota tainas plaadile (umbes 25x30cm).
Kata umbes 5 dl värskete või külmutatud marjadega. Mida hapum seda parem, minu meelest. Marju võiks ikka nii palju panna, et tainas on tihedalt kaetud. (Pildil oleval koogil on neid isegi liiga vähe ;) Puista peale mandlilaaste.
Küpseta 175C ahjus umbes 30 minutit. Ära üle küpseta, see peabki jääma pisut nätske. Lase koogil jahtuda.
Jahtunud kook kata 1dl tuhksuhkrust ja mõnest tilgast sidrunimahlast valmistatud glasuuriga.  

22.4.12

Fototöötlus...

Nüüd olen siin nädalapäeva jagu oma arvutiga maadelnud. Ikka samaga, mis me umbes kolm aastat tagasi ostsime, kuid hoopis täiesti uue op-süsteemiga - Windows 8, mis küll alles beetaversioonis katsetamiseks väljas. Kuna algselt oli peal Vista, millega ma kunagi eriti rahul pole olnud, siis oli valikuks viimaks W7 peale panna või hoopis proovida päris uus asi ära. Samal ajal pole ma kunagi Maci vaimustusega kaasa läinud, sest "kasvasin üles" PCga. Mulle ei ole vaja kõike ette nämmutada ;) Tore, kui ikka ise saab käed külge panna, nii vähe või palju kui ma seda oskan. Ajurakukesed on pidevalt kenasti tööhoos :D


See pikk jutt pidi hoopistükkis fototöötlusprogrammide juurde viima... Kuna olen nüüd avastanud, et mitte kõik programmid ei taha vastsündinud süsteemiga korralikult koostööd teha, siis pole mul võimalik kasutada Corel Paint Shop Pro softi (odav, ja teeb minusuguse amatööri jaoks ära just nii palju kui mulle meeldib), mis viimase umbes kümne aasta jooksul (ikka uute versioonidena) üsna tuttavaks saanud. Egas midagi, valikuks oli ikka Windows 7 juurde minna, või otsida midagi, mis niikaua asja ära ajab, kuni Corel või MS vajalikud parandused ära teevad (oktoobris peaks W8 ametlikult turule tulema).

Kogu nende vanade programmide pealepanemisega, avastasin, et mul oli kunagi jäänud kahe silma vahel veel üks Coreli soft, mis tuli joonistamisprogrammiga niisama kaasa. Corel Painter Essencials, millega saab näiteks vaevata fotodest maalid valmis võluda. Eks ma siis mängisin natuke oma kevadise tulbi pildiga, ning tulemuseks on järgmine valik erinevatest stiilidest (pastell, illustratsioon, impressionism, vesivärvid, moderne, õli). Neid versioone oli seal veel terve hulk, ning mängida saab erinevate pintslitega jne. Muidugi võib ka ise midagi luua. Kuigi peamiselt on see vist ikkagi fotodele suunatud. 

Kahjuks puuduvad sel programmil teatud võimalused, millega oma vana puhul harjunud olin. Eks ma siis otsustasin natuke uurida, mida veel laias internetimaailmas pakutakse. Laadisin maha kaks programmi (millest ühega sain muide selle kollazhi teha): PhotoScape - lihtne programmike, hulga valikutega (ka kollaazh) ja FastStone Image Viewer (mis mõne meelest lihtsam kasutada kui XnView). Siin on veel erinevatest programmidest juttu (sõber soovitas vaadata Gimp üle). Eks ma proovi ja mängi nendega ning otsusta, mis kõige paremaks osutub. Ehk olengi liiga kauaks ühe juurde jäänud ;)
 

17.4.12

Kanada talendiotsing

Talendiotsingud on viimaks oma järjega Kanadassegi jõudnud. Päris põnev oli vaadata neid eelvalimisi, kus väga selgelt tuli välja, milline kirju-mirju riik siin on. See tähendab, kui palju erinevaid kultuure ja traditsioone, mida ikka elus hoitakse. Eriti armas oli minu meelest ühe uiguuritari lugu, kes pääses Hiina raudmüüri tagant läbi tsirkuse. Ja muidugi oli kena tema esinemine. Kindlasti peab ka ütlema, et kanadalastest kohtunikud on kuidagi väga sõbralikud ja leebed, just nii nagu ühele kanadalasele kohane :)  Üks kohtunikest on muide Martin Short, kes ehk filmifännidele on Hollywoodi naljafilmidest silma jäänud. Measha Brueggergosman on tunnustatud naissopran, kes ehk mõnel meeles Vancouverist olümpiamängude avamiselt, kus ta laulis olümpiahümni. Stephan Moccio on mitmekülgselt talendikas muusikamaailmas, on kirjutanud laule Céline Dionile, Sarah Brightmanile, Olivia Newton-Johnile (kuula tema loomingut näiteks siin).

Järgmine video on siiski eelnimetatud uiguuritarist. 

11.4.12

Tarkus...


Kas meie Puma paistab juba väga tark välja :) Talle ja tegelikult Liisulegi, meeldib millegipärast end Mari õpikute ja vihkute peale sättida. Mari laob tihtipeale oma asjad vaibale maha ja õpib seal. Kui ta korraks minema kõnnib, vallutavad kiisud Mari kooliasjad. Ei tea, kas kiisud tunnevad, kuidas tarkus õhkub paberist välja ;)

9.4.12

Kardemoni õunakook

Eriliselt maitsev maiuspala. Huvitav on see, et olen siiani karedemoni peamiselt ikka pärmitaignasse pannud, kas kringli või kuklite jaoks, aga siin on tegemist mõnusa õunakoogiga, mille põhi valmistatud küpsetuspulbriga. Kardemon annab imelise maitse. Muidugi, kui kardemon ikka meeldib ;) Retsept on pärit rootslate "Hembakat" ajakirjast, mille sel aastal endale koju tellisin (mulle meeldib, kuidas selles peamine tähelepanu küpsetamise peal!). Huvitav, kuidas rootslaste maitse tegelikult eestlaste omale kookide ja saiade osas nii sarnane on!

Jagan siin retsepti maakeeli:

125 g võid
1,5 dl suhkrut (dl on pisut vähem kui pool klaasi, need kes siinpool ookeani seda loevad ;)
2 muna
2 spl piima
1 sidruni riivitud koor
2,5 dl jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl värskelt jahvatatud kardemoni
1 tl vanillisuhkrut

Katteks 3-4 õuna (võib julgelt panna, minul sai isegi pisut vähe)

Peale:
1 spl jahvatatud kardemoni
50 g võid
1 1/4 dl jahu
3/4 dl suhkrut

Ahju kuumus 175C (350F)

Aluspõhjaks sulata või, jahuta ja vahusta suhkruga. Lisa ükshaaval munad, piima ja riivitud sidrunikoor. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber, kardemon ja vanillisuhkur. Sega tainas kokku.
Pane tainas lahtikäivasse vormi (24cm). Koori (kui soovid) õunad ja lõika tükkideks. Kata nendega tainas.
Pealeriputamiseks sega omavahel sualtatud või, jahu, suhkur ja kardemon. Jäta see tükiliseks, et siis õunad katta.
Küpseta umbes 35 minutit ahju alumisel restil. Serveeri soojalt vanillikastmega või jäätisega. 

8.4.12

Munadepühad


Keetsime ikka pühade puhul mõned värvilised munad, mis üsna kohe ka nahka pistsime. Kasutasime sibulakoori, mida olin seekord juba varakult kõrvale hakanud panema, ja katkist sukapaari :) Ma ei teagi, kust ma seda lugesin või idee sain, aga suka sisse on päris kerge muna keerata. Tegin muna märjaks ja mähkisin koortesse - sibulakoored võiks ka märjaks teha enne - siis suka sisse ja sõlm peale, st mõlemas otsas on sõlm. Ei mingit niidi ega lõngaga jamamist. Ühest sukast sain parasjagu kümne jaoks mähise. (Sibulakoored annavad ikka kõige ilusama mustri minu meelest! Iga muna lahti tehes, ootame põnevusega, millise ilme see saanud on!)


Siin need munad on, ootamas keema minemist. Panin nad külma vette, ning keetsin umbes 10 minutit. Ükski katki ei läinud. Olen ka proovinud toasooja muna keevasse vette panna ja ning keetmise asemel pliidikuumuse maha lülitanud ning kuuma vette jätnud umbes 10 minutiks. Kõik on päris häid tulemusi andnud. Kes tahab täpsemaid soovitusi, võivad "Ringvaate" pühade-eelset saadet vaadata ;)
 

Keeduvesi võtab ilusa tooni külge. Eks sellepärast olen ka supileeme ja süldi tegemisel jätnud sibulatele koored peale.


Ja muidugi ei puudunud meil üks munakoks. Kõige kangem muna oli kõige kangemal peretegelasel, ehk pereisal :)

6.4.12

Fotojaht - peegeldus


Kuna eelmises postituses oli vanema lapse kunstitöödest juttu, siis jätkan veel Mari tööga. Mu tüdrukud on käinud kunstiringis, mis kutsub noori kuni 18-aastaseid ühel päeval nädalas peale kooli oma toakesest läbi astuma ning kätt proovima erinevate huvitavate kunstiga seotud alade kallal. Mõned nädalad tagasi jagati kohaletulnutele fotokad ning koos mindi maailma avastama. Siin Mari pilt peegeldusest, mis sobib imehästi seekordse fotojahi alla ;)

5.4.12

Kooli kunstitunnis...


Sel aastal on Mari taas kord valikainena käinud kunsti studeerimas. Hetkel on tal kohustuseks valmis saada 10 erineva stiili näidist. Esimene... mäng vesivärvidega (Watercolour ground). Kõigepealt oli tal vaja harjutada, kuidas vesivärvidega saab töötada ning siis kasutada endale meeldivat versiooni ning joonistada siis midagi peale. Minu meelest väga kena tulemus - hinne 10!


Selle töö puhul pidi Mari sirvima ajakirju ning leidma tükikese mõnest fotost või pildist, mille siis vabas tehnikas paberile kanda. Ta kasutas pliitaseid. Jälle vähemalt minu meelest töö, mille võiks vabalt kusagile seinale riputada. Hinne 10. 


Kollaazh. Kasutada võis ajakirjadest rebitud ja lõigatud tükke või nii kuis noortele endale meeldis. Mari hindeks 9.5.


Seda tehnikat ei oska ma küll eesti keelde panna. Kõigepealt oli tal vaja leida mingi foto, mis siis kanti mingit sorit geeliga üle paberile. Foto on Ontario rahvuslillest trilliumist. Pean ütlema, et siin ei paista see sugugi nii põnev kui originaalis. Hindeks 9.5.



Linoollõige. Hindeks 10. Ootan põnevusega tema järgmisi töid :)

4.4.12

Vahtrasiirupi tagurpidi kook


Nüüd, mil vahtrasiirup Kanadas kogutud (varasemate aastatega võrreldes palju väiksema saagiga, sest liiga soe ilm katkestas mahlade jooksu), võiks ette võtta vahtrasiirupi tagurpidi koogi küpsetamise. Ülal pildil on kook kenasti ahjust välja võetud ja pisut jahtunult ümber pööratud.


Kindlasti peaks kasutama vormi, mis kusagilt "läbi ei jookse". Olen avastanud, et väga hästi sobib selleks näiteks minu hea sõber malmpann. Panen umbes klaasijagu siirupit keema, selle peale laotan õunaviilud. (Vahtrasiirup on aga päris kallis, Eestis kindlasti veelgi kallim, nii et tegelikult võiks ju ka hoopis umbes pool klaasi võid koos klaasitäie pruuni suhkruga pannil sulatada.)


Õunaviilude peale lõigun pisut pähkleid ja vahel riputan kuivatatud või värskeid jõhvikaid.


Kõigele sellele laotan peale taigna. Pisut pehmet võid, suhkrut, muna, näpuotsaga soola, klaasitäis jahu, paar teelusikat küpsetuspulbrit ja pool klaasi piima - kaneel sobib ka imehästi, kui õunad kasutuses - ning ongi tainas valmis. Ei ole väga vedel, nii et tainast tuleb pisut laiali tõmmata. Ei tähenda, kui mõni õunatükk välja piilub :)



Ahjus võiks see küpseda umbes 175ses kuumuses poole tunni jagu, eks see olene palju ahjust ;) Kui kook valmis, lase pisut jahtuda, enne kui tagurpidi keerad.


Selline isuäratav maiuspala sellest saabki. Panen vanillijäätist kõrvale, ja muudkui maiustan ;)

2.4.12

Kiisud Miku ja Liisu

Väike meenutus mõne aasta eest, kui Kirke joonistas meie Liisust ja sõbranna Hanna kassikesest Mikust pildikese. Ma pole kindel, kas nad päris elus ka selliseid tundeid üles näitaks ;) Alguses said nad ikka mõned korrad kokku, aga nad olid üsna väiksed pojakesed siis. Nüüd on hoopis Hanna taksikoer Saku ja meie lontu Koko parimad sõbrad ning ei jõua ära oodata, millal külla saab minna, kui Saku nime suhu võtame :)

1.4.12

Doni jõe org


Eelmisel laupäeval viisin lapse gaidide koondusele Eesti Maja lähedal asuvasse eestlaste Baptisti kirikusse. Koko oli mul kaasas ning kahekesi võtsime ette Doni jõe oruga tutvumise. Jõe kallast mööda läheb pardirada, mis mõeldud ka ratturitele. Tunnistan, et siiani olen seda ainult eemalt imetlenud, seekord siis lähemalt :) Muidugi pole ta hetkel nii kaunis kui rohelusega, aga ikkagi mõnus jalutuskäik, nii umbes 2 tundi, et siis Kirke kenasti jälle koju viia. Mõtlesin seal jalutades, kuidas need mammad-papad, kes lapsed Eesti lasteaeda viivad, võiksid oma matkaklubi luua ning vahepeal kohvikute asemel aega lahtise taeva all veeta. Aga kardan, et see olen ainult mina, kes nii mõtleb ;)


Prints Edwardi viadukt, mida mööda olen lugematuid kordi jalutanud ja metrooga tööle sõitnud. See sild, mis omandas kehva kuulsuse kui enesetapjate lemmikkoht, nii et viimaks ehitati kaitse ette - luminous veil ehk helendav loor (2003. aastaks oli umbes 500 inimest seal elu võtnud, olles maailmas teisel kohal, kus midagi sellist juhtus San Francisco Golden Gate silla sabas). Sild ise valmis juba 100 aastat tagasi. Kanada kirjanik Michael Ondaatje kirjutab pisut sillaehitusest oma raamatus In the Skin of a Lion.