31.1.10

Olümpiamängud

Toronto on paar korda proovinud suveolümpiat siia tuua (1996 & 2008), kuid teised linnad on selle au eest ära napsanud. Kui siis Vancouver taliolümpia endale sai, tõmbas Toronto saba jalge vahele ning leppis oma saatusega, kuigi ega nad pole alla andnud. Praegu valmistutakse 2020 või 2024 suveolümpialinnaks kandideerimiseks. Muidugi oleks põnev elada linnas, kus nii uhked võistlused aset leiavad!

Kanadas on toimunud 1976. aasta suvemängud Montrealis ja 1988.aasta taliolümpia Calgary's. Nüüd siis Vacouveris. Huvitav on BBC nägemus tulevastest mängudest, mis meenutas mulle minu enda kunagisi ettekujutlusi Kanadast, ikka Jack Londoni jutustutste taustal. Lumeväljad ja kurjad hundid... Tegelikult pole aga asi sugugi nii hull :)


30.1.10

Fotojaht - sassis

Kui koeral on jooksuaeg, siis läheb ta peast korralikult sassi, unustades ära, et ta juhtumisi emane on ja et isasele sarnase poosi sissevõtmisest kassiga (kes küll isane, kuid ära fixatud) mingit tolku pole.


Vaatasin täna tööl ringi, mis siin sassis võiks olla. Seifi tagant avastasin huvitava kompositsiooni kummidest. Sinna pole vist juba ammu piilutud :) Ja sahtel pole ka just kõige paremas korras. Ning loomulikult on põnev piiluda laua alla, kus meie 'suur' keskus asub ja riiulisse, kuhu oma aja ära elanud esemed korjatud on.

Sassi läinud paberite sorteerimine võtab vahel nõutuks...

Teised fotojahil.

27.1.10

Mullikile - 50!

Palju õnne mullikilele, mis tähistas mõni päev tagasi - 25.jaanuaril - oma 50.juubelit! Mul polnud aega, et kohe sellest rõõmusõnumist teadmatutele teatada :)

Kas on olemas üldse kedagi, kes pole oma elus kordki seda nakkavat mullide katkitegemist proovinud? Nüüd on muidugi võimalus ka netis neid popsida (kindlasti pole sellist sõna eesti keeles :), kuigi erinevate lehekülgede kiled lähevad erineva häälega katki. Siin on üks, mis päris hea (klõpsa 'pop now' ja otsi, kus link on). Kuigi nende endi lehel (esimene link) on ka toredaid mänge lapsemeelsetele :)

Lugesin just, et mullikile esialgne kasutusidee oli... tapeet! Leiutajad tahtsid luua seinatapeeti, mis oli krobeline, kuid asjast ei tulnud midagi välja. Leiutis ei jäänud aga nurka vedelema, vaid leidis kasutust pakkimisel.

Head popsimist kõigile :D

25.1.10

Smiley

"Hello, Smiley!" teatas töö juures meie uus Bahamalt pärit shokolaadivärvi koristaja. Vaatasin üllatunult talle otsa, kas ta tõesti minuga räägib, sest oma arust olin väga süvenenult ja tõsiselt arvutiga tõtt vaadanud ja pikast tööpäevast kindlasti näost juba päris hall!

Tegelikult tunnistan, et olin natuke kõrvust tõstetud :) See on üks abielupaar, kes juba üle kahekümne aasta Kanadas elanud, kuid kellelt pole Kanada talvine külm kariibilikku sära ja rõõmsameelsust ära võtnud. Nii vahva on nendega rääkida ning ammutada teadmisi/jagada kogemusi oma elust sünnimaal ja Kanadas. Muidugi soojendas südant ja rõõmustas, et nad ei pea mind põhjamaalikult tuimaks inimeseks, isegi kui ma selline olengi :)

24.1.10

Palgiparvetaja valss

Kanada loodusparkides on kombeks pidada loenguid ja ettekandeid kohaliku ümbruse kohta. Reisides põhja pool, kus loodus meenutab oma kaljuse maastiku ja lõputute metsadega väga Skandinaaviat, kuulasime kord ammuseid lugusid metsatöödest ja parvepoistest. Sudbury, Thunder Bay... ja kõik need muud põhjapoolsemad alad on hulgaliselt asustatud soomlaste, rootslaste ja tegelikult eks ka eestlaste järeltulijatega. Mitmed kohanimedki on soomekeelsed!

Meile näidati lühikesi filmijuppe ning muuseas ka ühte lauluvideot (palgiparvetaja valss), mis nüüd mitu aastat hiljem uuesti mulle ette jäi. Selle esitaja (kanadalasest kantrilaulja) Kate McGarrigle elutee katkes mõni päev tagasi... Mulle meeldisid kunagi väga soomlaste vanad filmid, milles nii mitmeski parvepoised peategelased. Video algusosa tuletab mulle neid meelde. Ja pean tunnistama, et sinnani arvasin alati parvepoiste ameti vaid soomlaste pärusmaa olevat.




Lauljatari poeg Rufus Wainwright on samuti tuntud laulja.

23.1.10

Kus olid sina, kui...

Tiia koputas minu uksele ning saatis meemi... Minu meelest hästi tore, mis võtab mõnusalt aja maha, et mälusoppides otsingut teha :)

See meem on ajaloohetkede välja selgitamiseks.

Kus olid Sina kui toimus küsitud sündmus.
Lähiaegadelt ja kaugemalt minevikust. Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale ( 4 ) inimesele. On soovitav neile, kellele meemi edasi annad, blogisse teatada. Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis. Meemi võib ka ilma teatepulgata teha, kopeeri julgesti ja räägi kõik ära :). Mäleta ainult lingitada algallikas!

Kirjuta, kus olid Sina kui...
( kust selle uudise kuulsid, mida tegid, kui ...)

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969
2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986

4. Balti kett 23.8. 1989
5. Estonia uppus 28.9.1994

6. Diana suri 31.8. 1997

7. saabus aasta 2000

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009

10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile?


1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969

Olin kuuene ja mäletan hästi, kuidas me ninad vastu telerit istusime, et Soome TVst nii tähtsat sündmust jälgida. Tegelikult ei tundunud asi sugugi väga tähtis pisikesele tüdrukule, kuid isa tegi asjast nii suure sündmuse, et hakkasingi teda uskuma :)

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
Millegipärast läks see sündmus minust kuidagi täiesti mööda, sest ma polnud eriti tema muusika kuulaja. Jõulud olid tulemas ja tegelesin väga usinalt õppimisega. Kevadel oli koolilõpetamine ees ning otsuste tegemine, mida edasi teha... Teadsin juba kindlalt, et tahan õpetajaks saada ja olin otustanud, et jään ilmselt Tallinna ja lähen Pedasse. Kevadel kirjutas klassijuhataja iseloomustusse, et tahan Tartu Ulikoolis edasi õppida. Ma olin kuulekas õpilane ja sattusingi Tartusse :)

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986
Juttu mäletan, kuid olin ilmselt sel ajal rohkem sisse võetud suurest armastusest :) Sain kuu aega varem kokku oma tulevase kaasaga ühes jahimajakeses, millest olen pikemalt kirjutanud siin. See oleks ju meil peaaegu et ära jäänud ja ei tea, mis pidi siis mu elurada kulgenuks.
Aga plahvatusega seoses... suvel põlesid mu jalad rannas nii halvasti ära, et nende peale tulid suured villid (ei tea, kas ikka selle õnnetuse pärast). Pidin oma pioneerilaagri praktika spordiinstruktorina läbi tegema terve suve pikki pükse kandes.

4. Balti kett 23.8. 1989
Balti keti ettevalmistused olid täies hoos, kui meie pakkisime kohvreid ja selle toimumise ajal olin ma esimest korda elus Nõukogude Liidu piiridest väljaspool, imetledes/imestades vaba maailma elu üle Rootsis, mida siiani vaid Soome TVst nähtud oli.

5. Estonia uppus 28.9.1994
Tom istus teleri ees, kui ta äkki teatas, et Estonia on uppunud. Ma ei uskunud teda... kuid kõik uudistekanalid ainult sellest rääkisidki. Järgmisel päeval oli Toronto Eesti Majagi leinameeleolus ning inimesed mures oma lähedaste pärast, kes võisid laeval samal ajal viibida. Olime selle aasta suvel esimest korda peale 1989. aastat Eestis ja kuigi ainult Helsingist laevaga üle tulnud, siis tekitas mõte uuesti laeva peale minekust külmavärinaid. Millegipärast on uppumise hirm minus vist kõige tugevamalt sees...

6. Diana suri 31.8. 1997
Minu kõige noorem laps oli vaid paarinädalane ja hoidis mind pidevalt öösiti üleval. Kolisingi temaga suurde tuppa lahtikäivale diivanile, et teistel magada lasta. Laps rinna otsas vaatasin uudiseid... ja taas kord ei suutnud ma uskuda, et midagi sellist võis juhtuda! Lahistasin nutta, kuigi ma polnud eriti Dianast ei ühte ega teistpidi arvanud. Aga ilmselt aitas kaasa minu magamatus ja väsimus ja "beebiaju". Kuna minu magamiserutiin oli täiesti sassis, siis polnud mul mingit probleemi öösel otseülekandes Diana matuseid jälgida.

7. saabus aasta 2000
Pidasime meie juures oma heade sõpradega uhket pidu, kuni migreen mind pikali tõmbas... Ajasin end siiski voodist vähemalt kella kaheteistkümneks ülesse :)

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001
Jõudsin tööle, kui esimene inimene, kes vastu tuli, teatas, et lennuk on sõitnud pilvelõhkujasse sisse. Arvasin alguses, et see oli õnnetus... kuulasime siis pidevalt kõrvad kikkis, mis toimumas oli. Tunnistan, mul oli hirm! Kanada kartis rünnakut ka Toronto CN-tornile ning kõik all-linnas kõrghoonetes asuvad kontorid suleti. Mina oleks tahtnud Eesti Majastki igaks juhuks koju oma laste juurde minna, kuid muidugi ei tulnud see kõne alla, eriti kui veel pikk päev ees oli. Saime alles poole üheksa ajal õhtul lahti ning sõitsime sõbrannaga ajalehte otsima. Tema abikaasa on muide sündinud 11.septembril... nii ei lähe see kunagi meelest.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
Mul olid vabad päevad ja niipea kui lapsed koolist koju jõudsid hüppasime autosse ning sõitsime oma uue pereliikme - kutsu Koko järele! Nii jäid muud uudised kuidagi kõrvaliseks...

10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile?
Istusin pikalt üleval, mis mulle tegelikult üldse enam ei meeldi... Vaatasin veel kord fotosid üle, mis peaksid raamatusse minema. Nüüd alles tekib tunne, et "Minu Kanadast" saab asja :)

Koputan meemiga nüüd järgmiste uste pihta: kiilike, danzumees, Siiri, Sille.

22.1.10

Fotojaht - alt üles

Linnainimese "mäed", mille tipus olemine sugugi alati ohutu pole. New Yorgi Maailma Kaubandukeskust enam pole... mina jõudsin seal kolm aastat enne nende kokkuvarisemist käia. Eks Torontogi oli hirmul, et mõni lennuk kõrgeima teletorni sihikule võtnud, kuid siiani seisab see kindlalt püsti.

Läbi lumiste okste taeva poole... Toronto talvine päike särab juba jaanuaris vähemalt põhjamaalase jaoks väga kevadiselt.

Alt ülesse sain... aga kuidas alla saada...?

Teised fotojahilised.

16.1.10

Fotojaht - peakate

Ma ei saa kuidagi mööda ega ümber mütsist, mis sokkidest tehtud ja mille me jõuludeks kallile kaasale kinkisime. Siin on küll meie vanem neiu peakatte mitmekesiseid kandmisviise näitamas. Tootjaks on kohalik firma, kuigi pean tunnistama, et siiani on tänavad sokimütsi kandjatest üsna lagedad (siiski... olen veel ühte näinud). Aga varsti tuntakse ehk kanadalased just selle mütsi järgi ära :).

Malemängule ja mõttetööle on suureks abiks vastavad peakatted :)

Peakatteid võib olla mitut sorti... ikka neid vajalikke, mis näiteks rattasõiduks või päikesekaitseks kuluvad ära. Aga kui midagi muud käepärast pole, siis ajavad ka aluspüksid (tulevane mood?) või hoopis küpsisekarp asja ära :) Ja muidugi tasub kuumal suvepäeval ikka see kõige tähtsam riietusese peas hoida :)

Jogurt peakatteks :)

Väljaminekuks valmis!
(Mari foto)

12.1.10

Nõud

Umbes-täpselt 250 aastat tagasi elas Inglismaal üks mees nimega Josiah Wedgewood, kes asus tööle tuntud potissepa juures. (Seesama Wedgewood on muide Charles Darwini vanaisa). Kuna ta jalg oli pisut vigane, siis ei saanud ta just ise keerleva aluse ees istuda, et tasse ja kannusid meisterdada. Nõnda sai ta ülesandeks rohkem uusi disaine välja mõelda. Hakkaja mehena pani ta püsti oma tehase, kus ta muide oli eriliselt hästi oma töötajate eest hoolitsenud!!! Seda ei saa tänapäeval sugugi kõigi ülemuste kohta kahjuks ütelda, aga eks ajad muutuvad :)

Tänapäevani on Wedgewood nõud eriliselt kõrgelt hinnas! Ja ma ei imesta, sest nii kauneid tasse ja taldrikuid ja teekanne tahaks minagi kodus omada :) Kuninganna Elizabeth II kroonimispidusöök oli serveeritud just selle kompanii taldrikute pealt ja 1994.aastal näiteks tellis Vene valitsus 47 tuhandest nõust koosneva serviisi!

Kõik nõud on käsitsi kaunistatud ja piltidega ilustatud! Kuid looduse käsi võib vahel hoopis kaunim olla nagu see vääriskivi, millele kaunis muster peale saanud.



Wedgewood tegi mustast portselanist nõusid ja muid esemeid. Selline siil lillepotina kuluks mullegi tuppa ära :) Ta oli ka äge orjuse vastane ning lobis selle kaotamise poolt!

9.1.10

Fotojaht - amet meest ei riku

Nagu vanasti...

Vahva, kui müüjaameti pidaja nii tore on, et ostjalt naeratuse välja võlub.

Kindlasti kõige toredam amet - ehk lausa ametite kuningas :)


Igasuvine torudeparandus Eesti Maja ees,
mis sunnib kohale ka politsei, et vajadusel liiklust eemal hoida.

8.1.10

Eeskujulik meeleavaldus

Toronto kesklinna saabudes märkasin tänaval ebatavaliselt palju tumedas riietuses ja musta peakattega mehi, kelle kenasti juutide hulka oskasin paigutada. Kui Ontario Kuningliku Muuseumile lähemale jõudsin, nägin eemalt hulgaliselt Iisraeli lippe lehvimas ja teisel pool tänavat Palestiina esindajaid oma lippudega vehkimas ning ruuporiga midagi rahvale karjumas. Politseinikke ei jõudnud ma isegi varbaid appi võttes kokku lugeda. Neid oli nii ratastel kui ratsudel ja mõni ikka autos ka :)

Pean tunnistama, et ma ei saanudki aru, mis seal täpselt toimus. Kuid mõlemad pooled olid väga rahulikult oma piirde taga ning uudishimulikke jätkus hulgaliselt asja jälgima. Autod andsid signaali, ei tea, kas oma toetuse väljendamiseks või pahameelest, et liiklus teosammuni aeglustunud.

Hiljem proovisin interneti abil selgust saada, milline kana neil nüüd kitkuda oli. Ilmselt ikka need Surnumere pärgamendirullid (muuhulgas iidsed piibli käsikirjad), mis laenuna muuseumis rahvale vaatamiseks pandud ning mida palestiinlased Iisraeli käest tagasi nõuavad. Nii Palestiina kui Jordaania väidavad, et muistsed kirjutised kuuluvad neile ning palestiinlased palusid Kanadal ajaloolised käsikirjad enda kätte jätta, kuni rahvusvaheline kohus otsustab, kelle kätte need tegelikult peaks minema. Kanada muidugi keeldus.

Kõige rohkem jäi mulle ikkagi silma, kui rahulikud kõik olid. Ei mingit kisa ega sõimamist ega kähmlusi ja nõnda edasi. Väga viisakas ja eeskujulik vastuseis, ehtsalt kanadalik :)

7.1.10

Avatari fännidele

Just nõnda näen mina avatarina välja... kurja avatarina :)

6.1.10

Suitsetamine ja ülekaalulisus...

Ameeriklaste viimase uurimuse alusel on ülekaalulisusest saanud Põhja-Ameerikas suurem oht tervisele kui suitsetamine! Ja nagu tänased kohalikud ajalehed kuulutasid, pole kanadalastel põhjust sugugi end paremini tunda, sest enam-vähem ollakse samal tasemel. Euroopa eksperdid hoiatavad samas, et ülekaalulisusest võib saada naiste seas peamine vähi põhjustaja! Nii et ühte või teistpidi on enda vormis hoidmine väga tervislik!

Kui ma vaatan siinset tänavapilti, siis ma polegi endam kindel, kas ei pane enam tähele kopsakamaid daame ja härrasid või on siiski Kanada pisut parem kui USA :) Seal kipub mul neid rohkem silma jääma. Samas ei jõua külalised Eestist oma imestust varjata, kui suvisel ajal ülilühikestes pükstes ja paljastavates t-särkides inimesi ringi kõndimas näevad. Olen vist tõesti juba immuunsuse selles suhtes saanud, sest alles nüüd märkan neid oma suvel võetud fotol :D

Ma ei ole samas sugugi nõus piitspeeniksuse tagaajamisega. Kui suitsetamisvastane kampaania siin lahti läks, siis tulemus sai olla ainult positiivne! Suitsetamine pole kellelegi kasulik, ei suitsetajale endale ega kõrval suitsu sissehingajale.
Minu jaoks on Eestisse (tegelikult ka Euroopasse) minnes nõnda paljude suitsetajate nägemine väike shokk! Eriti muidugi veel noored suitsetajad... Eks siingi ole neid, kuid kui uurin oma laste käest, kuidas neil koolikaaslaste hulgas asjad on, siis kuni 8ndani ei tea kumbki ühtegi. Mari jaoks uues koolis (9ndast alates) on siiski neid ikka kooli ümbruses vähesel määral näha, kuigi ainult üks Mari uutest tuttavatest suitsetab. Ja mina tean ühte noort, kes aasta aega tõmmanud ja otsib arstidelt abi, et halvast harjumusest lahti saada. Suitsetamisvastane kampaania on siin tõesti imehästi toiminud. Praegu ei tohi üheski hoones enam suitsu ette panna (kaasa arvatud restoranid ja baarid) ning nii mõnigi tänavale aetud suitsumees kurdab, et nende peale vaadatakse viltu :)

Kuidas aga teha ülekaalulisusevastast kampaaniat, et inimesed modellimõõtu igatsema ei hakkaks... sest kampaania mõtet nüüd peas keerutataksegi. Loodan ainult, et tulemus saab sama hea olema kui suitsetamise suhtes ja mis peamine - inimesed õpivad natuke tervislikumalt toituma ning rohkem liikuma. Kanada valitsus on vähemalt omapoolse pisikese sammu astunud ning juba paar aastat võib tulumaksupabereid täites paluda armu nende kulude pealt, mis laste sporditegemisega seotud (teatud protsent makstakse vanematele tagasi). Kuid täiskasvanudki on pead tõstnud ning arvavad, et neid peaks samamoodi kohtlema kui lapsi ja nad võiks ka tulumaksusoodustusi saada, kui maksavad näiteks oma sportliku liikumise eest. Ja miks ka mitte, sest nad hoiavad ju hulga raha riigile kokku, kui ei kuluta haiglate uksi (siin on ju arstiabi kõigile tasuta).

Mina jään huviga ootama, mis on järgmised sammud ning proovin natuke usinamalt endki liigutama hakata. Maya ongi vist juba minu peale kurjaks saanud, sest pole temaga
eelmisel aastal palju trenni jõudnud teha ;) Vähemalt on meie suvel majja tulnud uus pereliige - kutsu Koko - mind sundinud iga päev ekstra jalutuskäike tegema!

3.1.10

Parim hommikusöök

"See on kõige parem hommikusöök, mis ma eales saanud olen!" teatas Mari sõbranna uuest koolist. Tema ja ta Kirkest aasta noorem õde olid meie juures pidzhaamapeol. Ning tavapäraselt küpsetasin pannkooke. Samal aja vaatasid tüdrukud suures toas noorte filmi.

Pannkook on mul nagu pannkook ikka :) Ainult ma riivin vahel midagi sisse - täna õuna, aga olen ka porgandit ja kõrvitsat pannud. Lapsed söövad neid vahtrasiirupiga, kaneeli-suhkruseguga ja moosiga (just selles järjekorras). Kord pani aga Mari nii siirupit kui kaneeli-suhkrusegu korraga peale ning avastas, et nõnda maitsevad koogid justkui Mont-Ste.Anne'is saadud. "Ma olen juba ammu mõelnud, kuidas sama maitset kätte saada!"

Kui sõbrad Mari soovitusel soojad pannkoogid täpselt samamoodi katsid, siis arvasid nad, et koogid maitsevad kui Beaver Tails (ehk pikaks venitatud tainas, mis on õlis küpsetatud - midagi sõõrikute sarnast). "Te peate oma äri püsti panema!" oli nende eht-ameerikalik nõuanne :D

2.1.10

Hea uue aasta valmistamise retsept

Ma pole kunagi ära öelnud heade retseptide jagamisest, korjan neid rõõmuga ning ei hoia enda teada, kui asi midagi väärt on :) Ja nõnda jagan nüüd sõbralt saadud hea uue aasta retsepti. (Pisuke uurimistöö viis mind Terviselehe postitusele, kus Aleksander Laane samast retseptist kirjutab, kuigi temagi ei oska öelda, kust see pärit on).

Võtame aasta kaksteist kuud ja puhastame need kadedusest, vihkamisest, kurbusest, tühisõnalisusest, teesklusest, kangekaelsusest,hirmust, egoismist, ükskõiksusest.

Puhastatud kuud lõikame kolmeks võrdseks osaks.


Tähelepanelikult proportsioone järgides jagame päevad samamoodi kolmeks nii, et
kolmandik päevast saaks täidetud töiste tegemistega ja
ülejäänud kaks kolmandikku täidaks rõõmus meel, huumor ja lõbustused.


Lisame kolm kuhjaga lusikat optimismi,

suure tüki usku,

lusikakese kannatlikkust,

mõned terad tolerantsi ja

näpuotsaga viisakust ning lahkust kõigi, eriti lähedaste suhtes.


Kogu segu tuleb ääretasa üle valada armastusega.


Kaunistamiseks kasuta lillede, headuse ja tähelepanu õielehti.

Serveerida igapäevaselt soojade sõnadega ja südant soojendavate naeratustega.


Jätku leiba!

1.1.10

Fotojaht - sära

Sära tasub minna otsima sinna, kus hulgaliselt säravaid kive välja pandud on. See on maailma kõige suuremaid töödeldud kerusiite, üks haruldasemaid mineraale, mis on väga rabe ning võib kergelt puruneda, kui millegi vastu läheb või isegi kui temperatuur muutub. Pärit on see Namiibiast ning nimeks Kõrbevalgus. Vaatama võib minna Torontos ROMi, kuhu jõudis Ameerikast kenasti suure salli ja tooja vesti sisse mähituna, et temperatuur ega lennureis põhjustaks katkiminekut.


Mis saab olla säravam kui kuld ja teemandid, millest on valmistatud kaunid kaelaehted, sõrmused, prossid ja kõrvarõngad. Kõik sobivad rõõmsa aastavahetusepeo jaoks :)


Lanka täht - safiir (ja mitte rubiin nagu eksikombel kirja sai :), kuigi mõlemad on korundiumi erinevad vormid), mis on saanud ümara vormi, millelt valgus särab vastu kuuekiirelisena.

Kas see on särava lühtri surnuaed... tegelikult küll kunstniku nägemus kustunud särast.