
Olen endale vaikselt lubaduse andnud, et enam kokaraamatuid juurde ei osta, sest varsti vallutavad need mul kõik raamaturiiulid. Aga selle peagi ilmuva retseptikogu erinevates maailmanurkades valmistatavatest roogadest võtaks küll olemasolevate hulka :) Kui oleksin Eestis, siis läheks ise kohale, kui teose tutvustamine ette võetakse 12.novembril (loe siit). Kaante vahele on saanud Eda Allikmaa abil "Minu" raamatute autorite käest kogutud retseptid. Suur aitäh Edale selle ettevõtmise eest!
Kui sain kirja küsimusega võimaliku osalemise kohta, siis esimese hooga oli küll tunne, et mida ma õieti oskan valida. Sööme siin paljus ikka vägagi eestilikku toitu, aga eks midagi poe kohalikest kommetest ka meie kööki. Kõige tüütum oli vast retsepti "lahtikirjutamine", st seletuste andmine, et kõik ikka kenasti aru saaksid, mida ja kuidas tuleb teha (sama käib siin blogis olevate retseptide kohta). Ise kipun enda jaoks ainult retseptis vajalikke aineid kirja panema, sest muu tuleb ju loogiliselt :) Mul on kogunenud hulgaliselt lipikuid, millel on mingid ained, üksikud sõnad, nagu sulata, vahusta jne, aga puudub isegi seletus, mis retseptiga tegu :D Nüüd proovin vähemalt nime juurde sirgeldada, sest hiljem ei tarvitse aru saada, mida ma täpselt tegin või teha kavatsesin :)
Aga nüüd jään huviga ootama, millal see uus teos minu koju jõuab :)
25.10.11
Uus kokaraamat
6.8.08
Kuninglik söögilaud
Darren McGrady „Eating Royally”
Kokaraamat äratas tähelepanu, sest andis väikese ülevaate ning retsepte, mida kuningakoda pakub oma perele ja külalistele igapäevasel söögilaual ja piduhetkedel. See ei ole tavaline retseptiraamat. Darren McGrady oli üksteist aastat kuninglikuks kokaks, nendest neli viimast teenis ta printsess Dianat. Nii on ta lükkinud retseptide vahele toredaid lugusid kuningapaarile kuuluvate erinevate losside igapäevastest tegemistest.
Nii kirjutab ta sellest, kuidas päris esimesel nädalal uuel kohal õpetati talle porgandite lõikamist, ikka ilusti ühepikkuseks ning lõpuks pidi kõik need kuninganna jaoks kenasti valgesse paberkotti panema. Tundus kuidagi imelik, et selline kõrge daam nende kallal nosima hakkab... Lõpuks seletati talle ära: porgandid on kuninganna hobustele!
Või tore mälestus noortest printsidest, kes oma lapsehoidja käekirja järele tehes, proovisid õhtusöögiks pizzat saada. Muidugi sai kokk sellest kelmusest aru, kuid see näitab, kuidas lapsed on lapsed igal pool!
Huvitava faktina toob ta ära, et võileibade valmistamisel tuleb ära lõigata nurgad, sest muidu meentuavad need liiga palju kirstu, mis pidi tähendama, et soovid halba kuningaperele... Samuti kirjeldab ta Buckingham'i lossi erinevaid kööke ja kuidas söögituba asub nendest väga kaugel - probleem on muidugi toidu soojana hoidmine...
Kui ta Diana juurde läks, siis tundis ta end seal palju lahedamalt, sest nii lapsed kui Diana võtsid elu palju lihtsamalt, veetsid aega köögis ning kui millegi järgi soov tuli, siis said selle kohe külmkapist kätte. Kui poisid kuningapalees olid, siis võis võtta jäätise saamine pool tundi, sest kõigepealt pidi soov mitme suu läbi jõudma kööki, kus mitmed erinevad toiduvalmistajad oma osa selle serveerimisele panid! Olen vahel mõelnud, kui kehv neil võib olla, sest mitmed silmad on pidevalt sind jälgimas, kas sa saadki salaja oma shokolaadi kallal nahistada? Minul on hea meel, et saan lihtsalt oma väikeses majakeses kõik tarviliku kätte :).
Islandi krepid
1 kl jahu (panin küll natuke rohkem)
¼ tl küpsetuspulbrit
¼ tl soola
½ tl soodat
3 muna
2½ kl piima
1 tl vanilli
¼ kl sulatuatud võid
¼ kl vaarikamoosi (minul oli toormoos)
1 kl vahukoort
2 spl tuhksuhkrut kaunistuseks
Valmista taigen, sega lõpuks juurde sulatatud või. Küpseta õhukesed ülepannikoogid. Valmis kookidele määri moosi ning pane supilusikas vahukoort, keera neljaks, raputa kaunistuseks tuhksurhkrut. Väga maitsev!!!
Teekook
1¼ kl keedetud vett
¾ kl Earl Grey teelehti (pane vette tunniks ajaks tõmbama)
8 spl toasooja võid
1½ kl pruuni suhkrut (vahusta võiga)
3 muna (lisa ükshaaval või-suhkrusegule)
1½ kl jahu
½ kl jahvatatud mandleid
4 kl rosinaid
½ kl kreeka pähkleid (lisa kõik need vedelale segule, lõpuks tõmmanud tee)
Ahjukuumuseks 175. Küpseta umbes tund aega keeksivormis.
Darren McGrady kodulehel on mõned videod ning veel retsepte!
17.9.07
Kokaraamat
Paris Boulangerie-Patisserie: Recipes from Thirteen Outstanding French Bakeries Linda Dannenberg, Guy Bouchet
Autor külastab Pariisi tuntumaid/paremaid kondiitri/pagariärisid. Huvitav on see, kuidas üle aja on pagarite ja koogiküpsetajate töö segunenud. Omal ajal tegeldi vaid oma erialaga, kuid olude sunnil müüvad pagarid ka koogikesi ning vastupidi. Samas on probleemiks odavalt toodetud küpsetised, mis sunnib väikeseid poekesi oma uksi sulgema.
Läbisegi lühikese ajalooga on esitatud retsepte. Proovisin nendest ühte, millest tuli imehea keeks. Raamatus on veel mõned retseptid, mida tahaks ära proovida.
Peter Mayle Confessions of a French Baker: Breadmaking Secrets, Tips, and RecipesTore väike raamat prantsuse pagarist Auzet'st, kes väidab, et igaüks on võimeline korralikku leiba/saia küpsetama. Tema meistriteoseks oli taignast Eiffeli torni küpsetamine, mille eest ta võitis esimese koha. Väikeses külakeses Cavaillon'is on tema pagariäri, mis aastast 1951 külaelanikke värskete küpsetistega varustanud. Huvitav, kui tähtis on olnud prantslastele värsked saiad laua peal. Samas tungib sisse suurtootmine, mis toob leiva/saia hinna alla, kuid selle peale olevat prantsuse pagarid väikese protesti korraldanud, ning tehasesaiad said teise nime kui mis pagarid oma küpsetistele panevad.
12.9.07
Kokaraamatud
The Professional Chef by The Culinary Institute of America
Mina otsustasin, aitab kokaraamatute ostmisest. Parem laenutan raamatukogust ning kui ma siis otsustan, et ma kuidagi ilma ei saa elada (peale põhjalikku retseptide uurimist), lähen ja ostan selle koju. Tegelikult olen siiani vaid skanneerinud huvitavamaid retsepte ning loodetavasti kunagi jõuan selleni, et neid tegelikkuses läbi proovida
. Kui olla kriitiline ning ausalt endale tunnistada, kas just kõiki maailma retsepte on minu raamaturiiulisse vaja, siis kuivab kiiresti huvitavate retseptide hulk.
See on üks väga huvitav kokaraamat. Tom käis sellel järel ning seletas, kuidas viis raamatukogutöötajat pidid koos suurte raskustega selle riiulilt maha upitama. Teos annab kõvasti silmad ette ühele korralikule piiblile oma üle tuhande kahesaja leheküljega ning ega seda pole tõesti kerge enne magamaminekut voodis mugavalt kõhule toetada (kui just rasvapolster hästi mõnus pole) ning sealt siis tarkust ammutada (ikka lootuses, et midagi ka külge jääb).
Uurisin ja puurisin, mille järgi siis ameerkia kokad endale professionaalse koka pabereid muretsevad ning otsustasin, see pole siiski minu jaoks. Mõne pisikese näpunäite sain. Kõige olulisemaks pean kuivpärmi koguse määramist. Kasuta 40% pärmikogusest, kui kodus on kuivpärm, kiirkuivpärmi puhul 30%. Siin enamasti pole muud saada peale kuivpärmi ning leivamasinas töötab see kõige paremini. Kunagi ammu-vanasti isegi nägin poeletil, kuid nüüd peab leidma spetspoe (mille ma tegelikult kevadel ka leidsin meie karatekoha kõrval on väike äri, milles palju ida-euroopa tooteid ning ime-ime ka pärm!)
Tahan siiski oma kokaraamatute kaitseks öelda, et vahel ei olegi mulle tähtis see, kas ma kõike, millest loen, ellu viin. Millegipärast on nende sirvimine eriliselt rahustav. Ja oma kõige raskematel hetkedel mäletan end vaatamas kokasaateid ning lehitsemas Rootsist kaasa toodud ajakirjväljalõikeid retseptidest. Kui hästi leevendas see valu, mis mu sees valitses...

