Katuse otsast... tore video

Mitu kohta ära tunnete :)

Katuse otsast... tore video

Mitu kohta ära tunnete :)

Eurovisioonist

Oh, taevake, ei teagi, kust kohe alustada! Suuri eksperte ja teadjaid tuleb uksest ja aknast ja sealt, kust oodatagi ei oska :D Kõigepealt, taevake küll, jätke Eesti lugu rahule! Kena laul oli! Veel kenam hääl. Positiivse hoiakuga laulja. Ja kui millestki muust pole enam kirjatada, siis on vaja tema riietus ja liikumine hambusse võtta. Mõni teeb lausa oma arust andekaid paroodiaid, millele agaralt kaasa noogutatakse. Nagu oleksid need seigad üksi ära määranud, kas pääsed parimate hulka või mitte. Laul ja laulja hääl olid täiesti kõrvalised... Kurb!!!!

Huvitav oleks teada statistikat, kui paljud huvilised tänapäeval päriselt hääletavad ainult üks kord nähtud kontserdi alusel. Vanasti kindlasti enamus, kuid nüüd on laulud juba ammu internetis üleval. Kuula ja vaata nii palju kui tahad. Muidugi aitab ka üleüldine ajakirjandus kaasa, üllitades osasid ja jättes teised kõrvale. Ja nõnda on juba ammu lemmikud leitud. Jüri laulu puhul oli kahju see, et mitmel pool, kui laulud olid Youtube kanalites üleval, ei tohtinud teatud piirangute pärast seda kuulata (vähemalt Kanadas, kuid kahtlustan, et mujalgi, mis tähendab, et sellega tehti suur karuteene eestlaste laulule; kes viitsib eraldi seda just otsima hakata...) Miks keegi seda välja ei toonud ja ei pahandanud, ei saa aru.

Mina kuulun nende hulka, kellele Jüri laul meeldis. Mitte, et ma vaimustunud oleks, aga meeldis (minu lemmikuks oli Go Away Bird oma lauluga Sally, mitte et see Eurolaval oleks palju südameid võitnud, kardan). Eriti muidugi meeldis noormehe hääl. Huvitav oli see, et kui Ringvaade näitas väikest ülevaadet Rootsis toimunud erinevatest proovidest, siis nagu ikka ei suutnud ma aru saada, kas tõesti saadetakse nii kehvade häältega lauljad võistlema. Millegipärast ei ole neis jõudu ega midagi. Kui aga Jüri lavale astus, siis tema hääl täitis ilma eriliste abivahenditeta terve saali. Üks võistlejatest lausa nimetas, et Jüri hääle tunneb eksimatult ära!

Sel korral kuulasin laule vist vaid korra, mõnda ka paar korda. Ukraina puhul käis kohe mõte läbi, et arvestades, kuidas aegajalt teatud põhjustel üks või teine võidab, siis väga võimalik, et näeme just Ukrainat võidukarikat vastu võtmas. Mitte et laulja rünnaku all olevast Ukrainast, vaid ikka laulu sõnumi pärast. Muidugi läkski lõpuks just nii. Eriti põnevaks tegi asja veel see, kui uue häältejagamise juures kaks hetkel sõjajalal olevat riiki viimastena järele jäid :) Vähemalt lauluvõistlusel sai küll nüüd nõrgem võidu kätte. Loodetavasti juhtub viimaks see ka päriselus. Ja ma ütlen kohe, et mul polnud Vene laulu vastu mitte midagi. Üsna sümpaatne tundus esitaja. Laulu loojagi paistis väga sõbralik Eesti ja eesti ajakirjanike suhtes olema :) Ise oleks nõus ka Austraalia võiduga, lihtsalt sellepärast, et natuke kogu asja raputada :D Ühtegi ülevoolavat lemmikut sel korral küll polnud.

"Eesti laulu" konkurssi kritiseerijatele tuletan meelde, et kas mitte polnud nende ideeks teha oma lemmiklaulu valimise võistlus meie pisikeses riigis. Vahepeal on see mõte vist unustusehõlma vajunud ning ikka ja jälle virisetakse, miks see ja teine laul valiti, sest see ei sobi ju Eurolavale. Aga me ei valigi laulu sinna. Kas polnud nimelt nõnda :) Eesti laul toob välja huvitavaid lauljaid ja laule, mis muidu, kardan küll, täiesti varju jäävad (seesama Go Away Bird või Super Hot Cosmos Blues või Meister Jaan või kes iganes veel). Ja mina naudin seda. Ükskõik, kes siis lõpuks võidab. Mõnikord satub olema laul, mis Euroopas peale läheb, mõnikord on aga hoopis meie endi kodukootud lugu, mille üle ise oskame rõõmustada (või vähemalt nii kaua, kuni Eurovisioonil see läbi põrub, siis ei jõua seda hädakisa mõningate suust ära kuulata. Kaitseks väljaastujad aga tehakse maatasa :D

Nautige lihtsalt kogu kontserti, tundke rõõmu erinevate maade lauljate ja muusikute üle, kes saavad kord aastas kokku, et koos musitseerida. Võiks ju punktide andmisegi ära jätta, aga... eks see anna omamoodi põnevust juurde. Ärge võtke kõike nii hirmus tõsiselt! Või vähemalt need, kes ei väsi kriitikanooli pildumast :D Palju toredam on rõõmsalt kõike võtta!

Eurovisioonist

Oh, taevake, ei teagi, kust kohe alustada! Suuri eksperte ja teadjaid tuleb uksest ja aknast ja sealt, kust oodatagi ei oska :D Kõigepealt, taevake küll, jätke Eesti lugu rahule! Kena laul oli! Veel kenam hääl. Positiivse hoiakuga laulja. Ja kui millestki muust pole enam kirjatada, siis on vaja tema riietus ja liikumine hambusse võtta. Mõni teeb lausa oma arust andekaid paroodiaid, millele agaralt kaasa noogutatakse. Nagu oleksid need seigad üksi ära määranud, kas pääsed parimate hulka või mitte. Laul ja laulja hääl olid täiesti kõrvalised... Kurb!!!!

Huvitav oleks teada statistikat, kui paljud huvilised tänapäeval päriselt hääletavad ainult üks kord nähtud kontserdi alusel. Vanasti kindlasti enamus, kuid nüüd on laulud juba ammu internetis üleval. Kuula ja vaata nii palju kui tahad. Muidugi aitab ka üleüldine ajakirjandus kaasa, üllitades osasid ja jättes teised kõrvale. Ja nõnda on juba ammu lemmikud leitud. Jüri laulu puhul oli kahju see, et mitmel pool, kui laulud olid Youtube kanalites üleval, ei tohtinud teatud piirangute pärast seda kuulata (vähemalt Kanadas, kuid kahtlustan, et mujalgi, mis tähendab, et sellega tehti suur karuteene eestlaste laulule; kes viitsib eraldi seda just otsima hakata...) Miks keegi seda välja ei toonud ja ei pahandanud, ei saa aru.

Mina kuulun nende hulka, kellele Jüri laul meeldis. Mitte, et ma vaimustunud oleks, aga meeldis (minu lemmikuks oli Go Away Bird oma lauluga Sally, mitte et see Eurolaval oleks palju südameid võitnud, kardan). Eriti muidugi meeldis noormehe hääl. Huvitav oli see, et kui Ringvaade näitas väikest ülevaadet Rootsis toimunud erinevatest proovidest, siis nagu ikka ei suutnud ma aru saada, kas tõesti saadetakse nii kehvade häältega lauljad võistlema. Millegipärast ei ole neis jõudu ega midagi. Kui aga Jüri lavale astus, siis tema hääl täitis ilma eriliste abivahenditeta terve saali. Üks võistlejatest lausa nimetas, et Jüri hääle tunneb eksimatult ära!

Sel korral kuulasin laule vist vaid korra, mõnda ka paar korda. Ukraina puhul käis kohe mõte läbi, et arvestades, kuidas aegajalt teatud põhjustel üks või teine võidab, siis väga võimalik, et näeme just Ukrainat võidukarikat vastu võtmas. Mitte et laulja rünnaku all olevast Ukrainast, vaid ikka laulu sõnumi pärast. Muidugi läkski lõpuks just nii. Eriti põnevaks tegi asja veel see, kui uue häältejagamise juures kaks hetkel sõjajalal olevat riiki viimastena järele jäid :) Vähemalt lauluvõistlusel sai küll nüüd nõrgem võidu kätte. Loodetavasti juhtub viimaks see ka päriselus. Ja ma ütlen kohe, et mul polnud Vene laulu vastu mitte midagi. Üsna sümpaatne tundus esitaja. Laulu loojagi paistis väga sõbralik Eesti ja eesti ajakirjanike suhtes olema :) Ise oleks nõus ka Austraalia võiduga, lihtsalt sellepärast, et natuke kogu asja raputada :D Ühtegi ülevoolavat lemmikut sel korral küll polnud.

"Eesti laulu" konkurssi kritiseerijatele tuletan meelde, et kas mitte polnud nende ideeks teha oma lemmiklaulu valimise võistlus meie pisikeses riigis. Vahepeal on see mõte vist unustusehõlma vajunud ning ikka ja jälle virisetakse, miks see ja teine laul valiti, sest see ei sobi ju Eurolavale. Aga me ei valigi laulu sinna. Kas polnud nimelt nõnda :) Eesti laul toob välja huvitavaid lauljaid ja laule, mis muidu, kardan küll, täiesti varju jäävad (seesama Go Away Bird või Super Hot Cosmos Blues või Meister Jaan või kes iganes veel). Ja mina naudin seda. Ükskõik, kes siis lõpuks võidab. Mõnikord satub olema laul, mis Euroopas peale läheb, mõnikord on aga hoopis meie endi kodukootud lugu, mille üle ise oskame rõõmustada (või vähemalt nii kaua, kuni Eurovisioonil see läbi põrub, siis ei jõua seda hädakisa mõningate suust ära kuulata. Kaitseks väljaastujad aga tehakse maatasa :D

Nautige lihtsalt kogu kontserti, tundke rõõmu erinevate maade lauljate ja muusikute üle, kes saavad kord aastas kokku, et koos musitseerida. Võiks ju punktide andmisegi ära jätta, aga... eks see anna omamoodi põnevust juurde. Ärge võtke kõike nii hirmus tõsiselt! Või vähemalt need, kes ei väsi kriitikanooli pildumast :D Palju toredam on rõõmsalt kõike võtta!

Eesti laul 2016

Kõik laulud kuulatud ja võite mind täielikult kiiksuga inimeseks lahterdada, sest ei saa aru eriti üllitatud lauludest. Muidugi võib mind vabalt ka lubjakaks nimetada või kuidas iganes tänapäeval vanemaid elanikkonna esindajaid nooremate poolt kutsutakse, kindlasti mitte viisakalt seeniorideks, nagu hea kord dikteerib :D  Esimese poole lauludest ei tundunud alguses ükski huvitav :) Välja arvatud "Seis" ja "Kaugel sinust". Esimene oma ulmelise alatooniga ja teine tekitas pisut nostalgiat, sest meenutas natuke vene ballaadi :P  Teise poole lugudest ei saa üle ega ümber Stig Rästa loost "Play". Jüri Pootsmani hääl hakkas kohe meeldima. Ma polnud varem teda kuulnud. Stig Rästa oma loomulikkuse ja siirusega on hinge läinud. Olen aru saanud, et raamat, mis jutustab ausalt tema elust, pidi samuti väga hea olema. Ma soovin südamest, et mingis saates välja heidetud mõte, kuidas Rästa laul võiks laulukaare all kõlada, ka kunagi tal täide läheb!

Eesti laulu juurde tagasi tulles pean ütlema, et mul pole ka midagi "Parmupillihulluse" vastu. Ma ei tea, kuhu pean end nüüd liigitama, vist ikka kiiksujukude hulka :D Tegelikult on igas loos midagi huvitavat ja omaette võttes on neid tore kuulata. Mis sest et kõige rohkem olen praegu kerinud Go Away Bird lugu "Sally". Selles on midagi väga köitvat minu jaoks. Ju siis mulle meeldib see nende trip-rock, post-punk, dream pop, and a 90s indie cocktail with a small western touch stiil, nagu nad ise end kirjeldavad. Meenutab millegipärast Super Hot Cosmos Bluesi, kelle oleksin hea meelega Eesti Laul 2014 võitjaks kuulutanud.

Kokkuvõttes võin muidugi öelda, et me pole mitte ühe pulgaga löödud, kellele kõik ühtemoodi peaks meeldima. See oli minu isiklik arvamine, ja keegi ei pea hakkama mind ümber veenma või näpuga näitama. Mitte et ma seda väga ootaksin :P Võidab ikka see, kelle poolt kõige rohkem jõutakse hääletada ;)

Toronto metroos - Have an Awsome Day!

Eile hommikul metrooga tööle sõites, sain eriliselt toreda üllatuse osaliseks. Istusin vagunis nina raamatus, kui ühes peatuses kuulsin läbi lahtiste uste mingit pininat. Tegelikult ei olnud ju pinin ;) Hoopis ukuluelede rõõmus hääl. Pidin end ümber pöörama, et uurida, mis selja taga toimub. Seina äärde oli rivistunud mitukümmend inimest, kõigil pill käes ning lõbus laul huulil: "Have an awsome day, people of Toronto!" (Soovime toredat päeva, Toronto inimesed!). Loomulikult kadusid peast kõik kurvad mõtted ees ootava tööpäeva suhtes ning nii minu kui ka kõigi teiste kaasreisijate nägusid ehtisid laiad naeratused! Kui vähe on vaja, et head meelt tekitada :)

Siin on pikem artikkel kogu loost. Foto on pärit Nick Kozaki blogist, kus veelgi rohkem pilte. Lisan video laulust ja asja algatajatest, siin on video, kus kõik laulavad.

Have an awsome day, people of Toronto! 
Keep smiling, people of Toronto!
Have an awsome day, Mr.TTC Man! (TTC on lühendatult ühistransport)
Have an awsome day, we're your biggest fan!
Have an awsome day, pretty lady!
Have an awsome day, will you call me maybe!
Have an awsome day in the sunshine!
Have an awsome day - will you be mine!
Have an awsome day - YOU ROCK!
Have an awsome day - I like your socks!
Have an awsome day - if you wanna play!
Have an awsome day - today is your day!

Läbi laulu Eesti ajaloo juurde...

Kes oleks arvanud, et meil oli vaja Tujurikkuja laulu, et äratada mu lastes suuremat huvi Eesti ajaloo vastu ;) Vaatasime videot vana-aastaõhtul ja hiljem uuesti. Ning siis hakkas mu noorem uurima, mis õieti küll Eestis toimus. Siiani olen aegajalt mõnest asjast ikka rääkinud, kuid paistab, et see on kõik jäänud kuidagi kaugeks (välja arvatud ehk minu vanaisa Siberisse saatmine ja maha laskmine). Arvestades, et kummalgi pole ajalugu koolis lemmikainete hulgas, on selline "ärkamine" päris tähelepanuväärne. Või ehk lööb viimaks pisut läbi minu huvi ajaloo vastu ;) Ma oleks hea meelega ajalugu õppima läinudki. Viimaks otsustasin selle vastu, sest ei tahtnud hakata nõuka-aja valesid koolis õpetama (ja mina olin üks nendest, kes läks ülikooli ikka õpetajaks õppima, olin valmis pedagoogide kooli minema, kuid see on pikem lugu, miks ma ikka Tartusse sattusin :).

Igal juhul veetsime mõnusalt koos vähemalt terve tunni, kui me koos arutasime, mis siis eestlased läbi sajandite on pidanud läbi elama. Isegi isa käis imestamas, mis toimub ja kust see huvi küll tuli :D

Hiljuti ilmus kohalikus eestlaste lehes "Eesti Elu" artikkel Dr.Aigi Rahi-Tamme kohta, kes peab väga oluliseks "raskete aegade teadvustamist nooremale põlvkonnale". Nüüd olen aga selgelt aru saanud, kui ikka huvi puudub, siis midagi ei aita. Ei katse ajaloost võimalikult põnevalt rääkida või isegi lapse meelitamine: "Loe, see on  huvitav raamat ajaloo kohta!" Pluss meeleheitlik katse last ära osta: "Ma annan sulle viis dollarit, kui loed läbi raamatu, mis põhineb Eesti ajaloosündmustel!" Mille peale saan ainult külmalt vastuse: "Sa tead, et mind ei saa ära osta!"
Nii annad lõpuks alla ning lepid olukorraga. Õieti ei lepi, aga mida siis teha... 

Kirke on mul tegelikult see suurem huviline, kes tuleb ise küsima ja uurima (Maril praegu koolis kiire, sel nädalal matemaatikas eksam). Vaatasime uuesti video üle (pausidega) ning ma seletasin selle üksikasjalikumalt lahti. Nii tore oli näha, kuidas Kirke mõne fakti puhul rõõmsat äratundmist ilmutas (näiteks Taara koha pealt, võrdluseks skandinaavalste Thor, mis talle tuttavam oli). Laulusõnad Kalevipojast panid lapse silmad särama, ning ta küsis, kas ta võiks selle eepose läbi lugeda!?! Minu laps, kes eriliselt oma lugemist valib, ning pigem anime ja manga fänn on, tahab eesti keeles eepost lugeda!!! Ma otsisin siis raamatu välja (jah, meil on see siin olemas :D), kuid kõrvale leidsin siiski ka õhema tekstiversiooni). Suur raamat teda ei ehmatanud. Põnevusega lõi ta kaaned lahti ning veeris esimese salmi kõvasti ette, ning ma näitasin ka viimast salmi (mis mul endal juhtumis siiani ikka peas on). Soovitasin peale seda esialgu lihtsam raamat kätte võtta, ning ma lubasin tal kõrval olla, et vajadusel seletusi jagada. Eks vaatame, kuidas selle asjaga läheb :)

Samas raamaturiiulis eepost otsides, leidsin sügisel ostetud raamatu, mis on minuvanuse kanada-eestlase poolt kirjutatud ja käsitleb küüditamisteemat teismelisest tüdruku silmade läbi. Kirjutasin pisut sellest siin. Lootsin siis, et lapsed on nõus seda lugema, kuid nagu nimetasin, ei aidanud ka äraostmine ;) Eks nad oleks minu näägutamise peale selle ka viimaks ehk läbi lugenud, aga ilmselt sama tundetult, kui nad varem ajalugu jälginud on. Andsin raamatu Kirkele ja kui veel tuletasin meelde, et tema Eesti kooli klassikaaslaste kaksikute Sonja ja Kenni ema on selle kirjutanud, siis polnud enam juttugi, et ta raamatut ei loeks. Reedel koolist koju jõudvale lapsele ust avades, avastasin ta nina raamatus seismas. Ta oli koolist koju jalutades lugenud. "See on väga kurb lugu! Aga mulle väga meeldib!" oli tema arvamine. "Tead, mind huvitab Eesti ajalugu palju rohkem kui Kanada oma!" seletab ta veel säravil silmil ning vaatab uuesti video üle (tal on osaliselt sõnad juba peas, just need räpi omad, mis konkreetselt ajalugu puudutavad). Justkui terve uus maailm on ta silme ees avanenud :)

Väga õpetlik lugu minulegi, punnita, mis sa punnitad, kuid kunagi ei tea, kus see nupp peidus on, mis lapses mõne asja vastu huvi äratab. Äkki peaks paluma rohkem selliseid innustavaid laule ;) Hetkel võtame aga uuesti ette "Tuulepealse maa", mis eelmine kord millegipärast pooleli jäi. Nüüd vaatavad neiud seda kindlasti hoopis teise pilguga.

Tiiti-riiti, see linnukene laulis nii

Seekord polegi veel Eurovisioonist kirjutanud :) Kuigi esimest korda peale ei tea mitmeid aastaid vaatasin saadet peaaegu nagu päris, see tähendab läbi interneti teleris. Siin mandril ei ole just väga suurt kuulajaskonda, kelle pärast saadet üle kantaks. On neid, kes põlastavalt nimetavad Euroopa muusikat mitte kuhugi kõlbavaks. Ja neid kohalikke eestlasi, kellel pole aimugi, et Eesti kümme aastat tagasi võidu koju tõi (siin võiks ehk Oskarid Eurovisiooni kõrvale panna). Mis ühelt poolt eriti ei üllata, teisalt võiks ju mõnest sellisest suuremast Eestis toimunud sündmusest teada, ma arvan.

Muidugi oli mul laupäeval Ott Leplandi esinemise üle hea meel. Olin küll peale pool-finaali lugenud märkustest laulu muutmise kohta, ning ma ei saa taas kord kuidagi aru, miks ei osata ühe inimese edust (kes meie endi riiki esindab) lihtsalt rõõmu tunda - lisaks laulis ta ju meie kaunis emakeeles! Kui laul Eestis esimese koha sai, ei osanud ma eriti seisukohta võtta, sest see kõlas kuidagi liiga rahulik. Arvasin, et ega ta kaugele ei pääse. Kui aga Eurovisiooni poolfinaali esinemist vaatasin, eriti peale laule, mis üldse meelde ei jäänud, siis olin meeldivalt üllatunud, kuidas Leplandi esitus nõnda võimas ja emotsioonidest tulvil oli. Nii vahetu ja ilmselgelt nautimas seda võimalusest nii suure pealvaatajaskonna ees esineda (ei pea ju olema see kinnine ja pokkerinäoga eestlane ;). Minu meelest sobis ta sinna lavale just ainult sellisena! Seda taganutetavat "rahulikku" esinemist võib alati ju ka kuulata, ega see kadunud pole :) Lepland on siiani jätnud mulle lisaks väga kena inimese mulje (peamiselt Ringvaate saadete põhjal ütlen seda, aga kunagi ju ei tea, enne kui pole inimesega ise suhelnud ;).

Teiste laulude kohta ma seekord palju ei oska öelda. Varem olen ikka enne võistlust neid rohkem kuulanud. Ainult udmurtidest teadsin rohkem, sest olen neid juba mitu aastat jälginud. Leidsin peale poolfinaali mõned videod, mis lühikese kokkuvõtte tegid kõigist võistlejatest ning nii kiiresti kuulates, jäid kindlasti Rootsi ja Norra laulud meelde. Aga oma punktid oleks andnud (Eestit välja jättes) hoopis Saksamaale, kuigi Islandi ja Hispaania laulud meeldisid ka.

Juhtusin ka vaatama enne finaali saadet, mis rääkis Eestis toimunud Eurovisioonist ja sain taas kord kinnitust oma arvamisele, et mõttetu on vinguda kogu selle meelelahutussaate üle. Mina näiteks ei vaata saateid, mis mulle ei meeldi ja ei avalda ka arvamust, et need võiksid ära jääda :) Kogu see suur lauluvõistlus on vahva erinevate rahvaste kokkusaamise võimalus, nii muusikategijate kui ka muudele sarnaste saadetega tegelavatele spetsidele. Lisaks võimalus tervel Euroopal pisutki teiste riikide uksi paotada ning nendest rohkem teada saada.

Tiiti-riiti, see linnukene laulis nii

Seekord polegi veel Eurovisioonist kirjutanud :) Kuigi esimest korda peale ei tea mitmeid aastaid vaatasin saadet peaaegu nagu päris, see tähendab läbi interneti teleris. Siin mandril ei ole just väga suurt kuulajaskonda, kelle pärast saadet üle kantaks. On neid, kes põlastavalt nimetavad Euroopa muusikat mitte kuhugi kõlbavaks. Ja neid kohalikke eestlasi, kellel pole aimugi, et Eesti kümme aastat tagasi võidu koju tõi (siin võiks ehk Oskarid Eurovisiooni kõrvale panna). Mis ühelt poolt eriti ei üllata, teisalt võiks ju mõnest sellisest suuremast Eestis toimunud sündmusest teada, ma arvan.

Muidugi oli mul laupäeval Ott Leplandi esinemise üle hea meel. Olin küll peale pool-finaali lugenud märkustest laulu muutmise kohta, ning ma ei saa taas kord kuidagi aru, miks ei osata ühe inimese edust (kes meie endi riiki esindab) lihtsalt rõõmu tunda - lisaks laulis ta ju meie kaunis emakeeles! Kui laul Eestis esimese koha sai, ei osanud ma eriti seisukohta võtta, sest see kõlas kuidagi liiga rahulik. Arvasin, et ega ta kaugele ei pääse. Kui aga Eurovisiooni poolfinaali esinemist vaatasin, eriti peale laule, mis üldse meelde ei jäänud, siis olin meeldivalt üllatunud, kuidas Leplandi esitus nõnda võimas ja emotsioonidest tulvil oli. Nii vahetu ja ilmselgelt nautimas seda võimalusest nii suure pealvaatajaskonna ees esineda (ei pea ju olema see kinnine ja pokkerinäoga eestlane ;). Minu meelest sobis ta sinna lavale just ainult sellisena! Seda taganutetavat "rahulikku" esinemist võib alati ju ka kuulata, ega see kadunud pole :) Lepland on siiani jätnud mulle lisaks väga kena inimese mulje (peamiselt Ringvaate saadete põhjal ütlen seda, aga kunagi ju ei tea, enne kui pole inimesega ise suhelnud ;).

Teiste laulude kohta ma seekord palju ei oska öelda. Varem olen ikka enne võistlust neid rohkem kuulanud. Ainult udmurtidest teadsin rohkem, sest olen neid juba mitu aastat jälginud. Leidsin peale poolfinaali mõned videod, mis lühikese kokkuvõtte tegid kõigist võistlejatest ning nii kiiresti kuulates, jäid kindlasti Rootsi ja Norra laulud meelde. Aga oma punktid oleks andnud (Eestit välja jättes) hoopis Saksamaale, kuigi Islandi ja Hispaania laulud meeldisid ka.

Juhtusin ka vaatama enne finaali saadet, mis rääkis Eestis toimunud Eurovisioonist ja sain taas kord kinnitust oma arvamisele, et mõttetu on vinguda kogu selle meelelahutussaate üle. Mina näiteks ei vaata saateid, mis mulle ei meeldi ja ei avalda ka arvamust, et need võiksid ära jääda :) Kogu see suur lauluvõistlus on vahva erinevate rahvaste kokkusaamise võimalus, nii muusikategijate kui ka muudele sarnaste saadetega tegelavatele spetsidele. Lisaks võimalus tervel Euroopal pisutki teiste riikide uksi paotada ning nendest rohkem teada saada.

Noor andekas kanada-eestlasest helilooja

Toronto eestlaste seast on kasvanud üles noor andekas helilooja - Riho Maimets, kes muide oma tõsisema muusikuharidusega peale kooli lõpetamist alustas Eestis, sest vanavanemate sünnimaa on temale ikka südame lähedal! Ta lõpetas Eesti muusika ja teatriakadeemia 2010.aastal. Õppis Tulve ja Rene Eespere käe all kompositsiooni (loe Eesti Päevalehest lähemalt). Magistrikraadi omandas Toronto Ülikoolis. Võitnud mitmeid autasusid ning kirjutanud lugusid.  Ja nüüd ootavad ees õpingud Philadelphias asuvas maailmatasemel Curtis Institute of Music, kuhu sissepääsemine on väga raske (USAs vastuvõtu osas kõige tihedama sõelaga kõrgkool). Nii et eriline au ning tunnustus Riho andele!

Hoian ikka ta tegemistel silma peal, nii nagu paljudel teistel, keda olen Toronto Eesti Koolis õpetanud :) Tema on mul meeles väga nutika poisina, kelle eesti keel väga hea ning kes oskas üllatada ootamatute küsimustega, mis õpetaja vahel hetkeks tummaks lõid ;) Aktustel esines ta tihtipeale viiuliga (neid talente siinsete noorte hulgas on tegelikult ju veelgi, vaata Eesti Elu artiklit, Riho õde Kaili Maimets teeb endale nime näiteks flöödimängijana, Liivi Hessi, Lepikute ja Kopvillemi neidude hääl on imeline, jne).

Rihol on olemas oma koduleht, kus võib ka tema muusikat kuulata ning artikleid lugeda. Hiljuti võitis ta Inglismaal interneti vahendusel korraldatud võistluse. Võitja valisid kuulajad ise. Kolmest sõelale jäänust, oli minu meelest tema oma pikalt teistest parem :) Proovisin olla erapooletu ning kuulasin kõik läbi. Temast kirjutati lausa "Toronto Star'is". Eks kanadalasedki peavad uhked olema, et selline talent siit sirgunud on ;)

Noor andekas kanada-eestlasest helilooja

Toronto eestlaste seast on kasvanud üles noor andekas helilooja - Riho Maimets, kes muide oma tõsisema muusikuharidusega peale kooli lõpetamist alustas Eestis, sest vanavanemate sünnimaa on temale ikka südame lähedal! Ta lõpetas Eesti muusika ja teatriakadeemia 2010.aastal. Õppis Tulve ja Rene Eespere käe all kompositsiooni (loe Eesti Päevalehest lähemalt). Magistrikraadi omandas Toronto Ülikoolis. Võitnud mitmeid autasusid ning kirjutanud lugusid.  Ja nüüd ootavad ees õpingud Philadelphias asuvas maailmatasemel Curtis Institute of Music, kuhu sissepääsemine on väga raske (USAs vastuvõtu osas kõige tihedama sõelaga kõrgkool). Nii et eriline au ning tunnustus Riho andele!

Hoian ikka ta tegemistel silma peal, nii nagu paljudel teistel, keda olen Toronto Eesti Koolis õpetanud :) Tema on mul meeles väga nutika poisina, kelle eesti keel väga hea ning kes oskas üllatada ootamatute küsimustega, mis õpetaja vahel hetkeks tummaks lõid ;) Aktustel esines ta tihtipeale viiuliga (neid talente siinsete noorte hulgas on tegelikult ju veelgi, vaata Eesti Elu artiklit, Riho õde Kaili Maimets teeb endale nime näiteks flöödimängijana, Liivi Hessi, Lepikute ja Kopvillemi neidude hääl on imeline, jne).

Rihol on olemas oma koduleht, kus võib ka tema muusikat kuulata ning artikleid lugeda. Hiljuti võitis ta Inglismaal interneti vahendusel korraldatud võistluse. Võitja valisid kuulajad ise. Kolmest sõelale jäänust, oli minu meelest tema oma pikalt teistest parem :) Proovisin olla erapooletu ning kuulasin kõik läbi. Temast kirjutati lausa "Toronto Star'is". Eks kanadalasedki peavad uhked olema, et selline talent siit sirgunud on ;)

Kanada talendiotsing

Talendiotsingud on viimaks oma järjega Kanadassegi jõudnud. Päris põnev oli vaadata neid eelvalimisi, kus väga selgelt tuli välja, milline kirju-mirju riik siin on. See tähendab, kui palju erinevaid kultuure ja traditsioone, mida ikka elus hoitakse. Eriti armas oli minu meelest ühe uiguuritari lugu, kes pääses Hiina raudmüüri tagant läbi tsirkuse. Ja muidugi oli kena tema esinemine. Kindlasti peab ka ütlema, et kanadalastest kohtunikud on kuidagi väga sõbralikud ja leebed, just nii nagu ühele kanadalasele kohane :)  Üks kohtunikest on muide Martin Short, kes ehk filmifännidele on Hollywoodi naljafilmidest silma jäänud. Measha Brueggergosman on tunnustatud naissopran, kes ehk mõnel meeles Vancouverist olümpiamängude avamiselt, kus ta laulis olümpiahümni. Stephan Moccio on mitmekülgselt talendikas muusikamaailmas, on kirjutanud laule Céline Dionile, Sarah Brightmanile, Olivia Newton-Johnile (kuula tema loomingut näiteks siin).

Järgmine video on siiski eelnimetatud uiguuritarist. 

Kanada talendiotsing

Talendiotsingud on viimaks oma järjega Kanadassegi jõudnud. Päris põnev oli vaadata neid eelvalimisi, kus väga selgelt tuli välja, milline kirju-mirju riik siin on. See tähendab, kui palju erinevaid kultuure ja traditsioone, mida ikka elus hoitakse. Eriti armas oli minu meelest ühe uiguuritari lugu, kes pääses Hiina raudmüüri tagant läbi tsirkuse. Ja muidugi oli kena tema esinemine. Kindlasti peab ka ütlema, et kanadalastest kohtunikud on kuidagi väga sõbralikud ja leebed, just nii nagu ühele kanadalasele kohane :)  Üks kohtunikest on muide Martin Short, kes ehk filmifännidele on Hollywoodi naljafilmidest silma jäänud. Measha Brueggergosman on tunnustatud naissopran, kes ehk mõnel meeles Vancouverist olümpiamängude avamiselt, kus ta laulis olümpiahümni. Stephan Moccio on mitmekülgselt talendikas muusikamaailmas, on kirjutanud laule Céline Dionile, Sarah Brightmanile, Olivia Newton-Johnile (kuula tema loomingut näiteks siin).

Järgmine video on siiski eelnimetatud uiguuritarist. 

Nüüd oli küll nõnda, et kui Ewert oma ühe- ja kahepealiste draakonitega Toronto Eesti Majas esines, siis valutasin mina kodus pead. Heast kavatsusest neid vähemalt sinna kaema minna, ei tulnud midagi välja. Muusikafestivali raames toimunud kontserdi piletitest jäin ainult sellepärast ilma, et õigel ajal ei ostnud pileteid ära. Olin juba seda tegemas, kui siis otsustasin kaasaga läbi rääkida, kas tema ikka nõus minuga kampa tulema. Kui siis taas kord piletiostu ette võtsin, oli juba liiga hilja. Aga egas midagi, Eesti Elu on kenasti pannud üles lühikese video ning isegi intervjuu Ewert Sundjaga. Eks ma lepi sellega, kuni ehk Eestis neid trehvan (kui nad just siia jälle ei juhtu tulema ;). New Yorki ma neile hetkel järele ei hakka sõitma, mis sest et see samal mandril kui Toronto :) 

Foto laenatud Eesti Elu leheküljelt, võetud Toronto Eesti Maja keskmises saalis, mida ka vahel kristallsaaliks kutsustakse tema uhkete lühtrite pärast. Sain aru, et muusikutele oli siinne kooli publik jätnud hea mulje. Loodetavasti tulevad nad siis ikka tagasi ;)

Nüüd oli küll nõnda, et kui Ewert oma ühe- ja kahepealiste draakonitega Toronto Eesti Majas esines, siis valutasin mina kodus pead. Heast kavatsusest neid vähemalt sinna kaema minna, ei tulnud midagi välja. Muusikafestivali raames toimunud kontserdi piletitest jäin ainult sellepärast ilma, et õigel ajal ei ostnud pileteid ära. Olin juba seda tegemas, kui siis otsustasin kaasaga läbi rääkida, kas tema ikka nõus minuga kampa tulema. Kui siis taas kord piletiostu ette võtsin, oli juba liiga hilja. Aga egas midagi, Eesti Elu on kenasti pannud üles lühikese video ning isegi intervjuu Ewert Sundjaga. Eks ma lepi sellega, kuni ehk Eestis neid trehvan (kui nad just siia jälle ei juhtu tulema ;). New Yorki ma neile hetkel järele ei hakka sõitma, mis sest et see samal mandril kui Toronto :) 

Foto laenatud Eesti Elu leheküljelt, võetud Toronto Eesti Maja keskmises saalis, mida ka vahel kristallsaaliks kutsustakse tema uhkete lühtrite pärast. Sain aru, et muusikutele oli siinne kooli publik jätnud hea mulje. Loodetavasti tulevad nad siis ikka tagasi ;)

Veel muusikat

Lähen muusikateemaga edasi ja kahe toreda avastusega minu jaoks (hea, et pere kodust ära on, siis võin nii valjult ja nii palju neid kuulata kui mulle meeldib). Üks on just-just mingeid suuri muusikaauhindu teeninud bänd Eestis -  Ewert and The Two Dragons ning teine Eva ja Manu (soome-prantsuse duo) - tänud tiiale ;). Siin kaugel elades ei jõua ju kõigega kursis olla :D

Ühe mehe ooper - kuula Ooperifantoomi

Kontratenor Nick Pitera täidab Ooperifantoomi kolme erineva osatäitja rolli, ta laulab väga kõrgelt, peaaegu naiselikult, aga ka madalalt, nii nagu mehele kohane ;)! "Päris elus" on ta Pixari stuudios animaator. Vabal ajal meeldib talle laulda. Ise ütleb ta, et poleks kunagi arvanud, kuidas tema videod internetis nii populaarseks said. Oma esimese laulu pani ta üles, sest see oli eelnõudeks laulukonkursil osalemisel. Ta arvas, et ainult kohtunikud lähevad tema esinemist hindama, kuid millegipärast ilmus kuulajaid igalt poolt välja. Järjest rohkem paluti, et ta laulaks veel midagi ja nii see läks :) Ise avastasin kontratenorid (ehk meessopranid nagu neid ka vahel kutsutakse) Briti talendijahil Greg Pritchardiga. Ja ma tean-tean, et nii kõrgelt laulvad mehed ei ole mitte igaühe maitse, aga mulle meeldib ;)

Epifolium

Noore Eesti juurtega muusiku lood plaadilt Epifolium. Iisak Andreller on sündinud Inglismaal, kuid elanud-õppinud Kanadas. Vancouveris, kuhu viis ülikool, kuulus ta The Kitchen muusikagruppi gitarrimängijana. Eesti keelega olid tal kehvad lood, st need olid pea olematud, kui ta ühel päeval otsustas, et tahab Eesti üle vaadata. Vaataski ning otsustas sinna jäädagi :) Hakkas inglise keelt õpetama ning ise eesti keelt õppima. Leidis kena eesti naise ja nüüd... vaata ja imesta... temast on saanud suurem eestlane kui mõned Eestis sündinud eestlased. Tunnistan, ma poleks kunagi usknud, et temaga kunagi eesti keeles saan rääkida! Veel kord tunnistus, et tasub ikka lastele edasi anda oma emakeelt, kui pere elab mujal riigis! Ma pole veel kunagi kuulnud ühtegi inimest pahandamas, et ta oskab lisaks riigikeele muud keelt, mis pealegi nii kergesti lapsepõlves omandatud!
Igal juhul, kuulake ja nautige tema eesti folgi ainetel lugusid :)

Jõululaul

Midagi kaunist noore kanada laulja esituses. Ann Chaplin on juhuslikult tüdrukute lemmiksensei karates. Kui sellised kenad senseid õpetamas, kes ei tahaks siis karates käia ;)

Valged jõulud

Jõulumuusika teema jätkuks ei saa nimetamata jätta kanadalase Michael Bublé jõulualbumit, milles ta muuhulgas laulab teise kanadalase Shania Twainiga (kuula siin Youtube'is, nii kaua kui need üleval on). Michael Bublé'd on kutsutud kanadalasest Sinatraks ja Shania on see, kes tõi tänu oma eks-abikaasale kantrimuusika "rahvale lähemale" - nii sain enam-vähem tema eluloost aru :) Shaniat ei tarvitse aga "Valgeid jõule" lauldes kohe ära tundagi (eriti kui kuulata teda soolona ;), minu meelest väga kelmikas. Ülejäänute hulgas on veelgi tuntud jõululaulude töötlusi (nagu "All I Want For Christmas", mis MB otsustas sisse laulda palju aeglasemalt kui originaal, hoopis teine feeling :). Nii et ei tasu just oodata klassikat, vaid omapärast lähenemist "äraleierdatud" lugudele. Vahelduseks kõrvale väga mõnus kuulamine!