26.5.14

Edu karateturniiril


Ongi vist esimene kord, kui Kirke päris üksi meie pere karatekatest võistlemas. Mina olin ainult kaasa elamas. Aga ju siis oli mu kaasaelmisest kasu, sest kumites (ehk vabavõitluses) sai ta teise koha. Ega ta palju midagi ei lootnud. Arvas, et niisama on ka tore osaleda. Seekord oli ta veel lisaks väga aktiivselt aitamas kaasa ühe kohtunikuna. Sellest ka paar pilti. Paremal alt teisel on näha, kui sügava kummardusega minu neiu kätleb (pildil keskel, st tagapool, eespool on neiu, kes temast kumites jagu sai). Natuke oli seekord muudetud hindamissüsteemi, mis võttis mõne vabavõitluses päris võhmale. Katas ei antud punkte, vaid kaks võistlejat läksid matile ning parem liikus edasi. Eks nõnda oled natuke õnne ohver, kui näiteks eriti tugeva vastu kohe lähed. Tähtis on muidugi see kõige parem välja sõeluda, jättes kõrvale potensiaalse paremuselt teise, kes näiteks kohe esimeses ringis läheb tulevase võitja vastu. 




Kas pole keegi nagu Harry Potteri filmist siia sattunud :) Hästi kena sensei, kes on mu tüdrukutel algusest peale silma peal hoidnud ning kiitusega mitte kunagi kitsi olnud, st minule laste kiitmisega. Ega tüdrukutel ei saa ju nina liiga kõrgele ajada lasta :D  

Küsisin Kirke käest, mis ta oleks "oma eluga" teinud, kui poleks karatega hakanud tegelema. Ta ei osanudki midagi tarka välja mõelda. Igal juhul kavatseb ta sama usin tulevikus olla ning mingeid mahajätmise mõtteid kunagi peast pole läbi käinud. Rääkisin ka ühe Mari-vanuse poisiga (kes treenib Ontario ühes teises klubis - Owen Sound - kolmandat aastat). Ta arvas, et alustas õigel ajal, et varem poleks ta ehk nii sisse võetud olnud. Huvitav oli aga ta mõte tuleviku suhtes, seda eriti noore mehe suust. Ta oli kindel, kui tal omal lapsed on, siis paneb ta nad karatesse :)  Kirke meelest on see täiesti enesestmõistetav, et ta lapsed hakkaksid sellega tegelema. Hmm .... kas see on kümme aastat ajupesu või on see tal nii hinges kinni :D

22.5.14

Perepilt


Kui vanaema Eestis meid ei pinniks, et talle uut ühist pilti vaja oleks, siis vist me ei võtaks vaevaks kõik koos fotoaparaadi ette sättida (kuidas me muidu aru saame, et lapsed suuremaks sirgunud ja meie vanemaks jäänud :D Seekord siis selline eriline foto, mis võetud katuse ääre peale asetatud kaameraga perest, kes end keset lillepeenart sisse seadnud. Hea, et Tom redelti mööda alla kiirustades, ninali ei käinud :) Ja ega muidu ei oleks vist pilt ka õnnestunud, kui fotokas ajavõtte peale pannes lausa kolm pilti järjest ei teeks. Tom ja Mari on praeguseks kenasti Eestis, Mari lausa pea terveks suveks. Nii et kui keegi teab mõnda huvitavat ettevõtmist, kus ta saaks näiteks oma keeleoskusega käed külge panna, siis iga vihje on teretulnud :)

18.5.14

Kõigile, kel tulbid lemmikuks


Paar aastat tagasi maja ette istutatud tulbid teevad meile pisut rõõmu. Selle pildi peale arvas Mari, et võiks kasutada arvuti taustapildiks. Eks ma siis tegingi nii :)
Avastasin just, et fotojahi teemaks on kõrvuti. Ja otsustasin üle mitme-setme aja ka endast uuesti märki anda :D  Teisi jahtijaid leiad siin.

4.5.14

Kevad


Päris lehes puud veel pole, kuid pungad on mõnel juba üsna suured.