Vehkida peaga või mitte...

Juhtusin vaatama ühte vanemat "Ringvaate" saadet, milles saatejuht Anu Välba istub peale 18-aastast pausi autorooli (nagu aru sain, on tal load küll olemas, kuid ta pole kunagi õieti sõitnud). Mulle jäi kõrvu üks tähelepanek, mis autokooli juhendaja ütles: autojuht jälgib ümbritsevat ainult silmadega ja ei vehi peaga. Tõsi, ei pea küll vehkima, aga... Tean mitut Eestist tulnud kogemustega autojuhti (üks neist lausa proff ja üks minu kaasa ;), kes kukkusid oma esimesel autosõidu eksamil siin Kanadas läbi. Põhjuseks muuhulgas justnimelt see ainult silmadega ümbruse jälgimine. (Mina sain kahest kohustuslikust eksamist esimesel märkuseks, et ei vaadanud iga 8 sekund tahavaatepeeglisse, kuid õnneks midagi muud suuremat ei olnud ja sain läbi, teisel eksamil keerasin igaks juhuks pisut pead, et ta seda märkaks - autodes kaameraid ei ole, mis silmi jälgivad ;) 

Niisiis, kui sa siin ikka peakest oma kaela otsas ei keera ja ei näita, et rida vahetades või vasakule/paremale pöörates kontrollid pimedat nurka või jalakäijaid/jalgrattureid, siis ikka kukud läbi kolinaga! Ja ma saan täiesti aru, miks seda nõutakse. Kuigi ma olen meie autol peeglid sättinud vastakalt harjumuspärasele nii, et näen päris hästi ka pimedat nurka (ühe kohaliku autokooli juhendaja soovitus), siis ei kujuta ma ette, et siinses tihedas liikluses ma igaks juhuks ka oma silmaga ei vaata üle, kas kõrvalrida on tühi, või jalakäija ei astu auto ette, kui ma paremale/vasakule keeran! Niisama huvitav tähelepanek erinevatest stiilidest ja ootustest autojuhile ning väga aktuaalne, mil Mari harjutab oma esimeseks autojuhieksamiks :)