Avastasin meie eriliselt külmadel ilmadel, kui kraadiklaas öösel -20 ringi kõikus, vannitoa aknalt imekauni mustri!
Aga nüüd hoopis „soojematel” teemadel, lilled, mis talvel õitsevad.
Pildid minu blogi logo tausta inspiratsioonina...
Pildid minu blogi logo tausta inspiratsioonina...
11 kommentaari:
Oi, jäälilled! Imeilusad viljatud ja kordumatud looduse nikerdised..
Pärislilled on samuti kaunid, aga pilku kõditavad ikkagi enim just jäälilled ja see nupsakas käbi!
Jäälilled on tõesti suisa topelt makro. Üks asi et lähedalt pildistatud. Teine asi et nende lillekeste tekkemehhanism on nendes pisikestes aineosakestes mis vee moodustavad.
Näed nüüd miks ei tohi seda vana vannitoa akent vahetada:) Tee või tina aga moodsatele uutele akendele ei tule kohe kuidagi jäälilli.
oi kui ilusad alpikannid. mul on praegu ka vaasis kaks ratsuritähte :)
need on tõesti väärikad lilled ja lausa nöuavad fotosilma.
Käbi on nagu nina :)
Hästi mõnusad pildid :)
Et fotoaparaadiga puulòiget saab teha, seda ma enne jààlillede pilti ei teadnudki :) Suurepàrane, lihtsalt suurepàrane.
Mulle meeldivad kahe viimase pildi roheline ja alpikannid. Jäälilli peaks tõesti ka ise proovima pildistada, aga neid näeb nüüd nii harva.
Jäälilled õnnestusid kuidagi eriliselt hästi, aga kúlmakäsi oli ka hea töö teinud :)
Alpikannide üle on mul lihtsalt niisama hea meel, sest nad mul juba neljandat aastat järjest õitsevad! Ainult ratsuritäht vigiseb.
Jäämuster on erili imeline!
TT-le
Olen sinuga täiesti nõus. Ainult vanadele akendele kasvavad jäälilled - uued pakettaknad oskavad ainult jääklompe kasvatada ja neidki ainult akna allservas.
Kahju, et meil maal vanad elektripostid ja traadid välja vahetati - need uued ei oska üldse laulda :( Nüüd on külmadel talveöödel magamistoas ... vaikus, ainult tühi, pime vaikus. Vanasti oli pimeduse kõrval ka traatide kaunis laul.
Ratsuritähed on imeilusad talvelilled, aga neil on üks halb omadus - nad paljunevad koledal kombel ning aknalauad kipuvad otsa saama, aga samas ei tõuse käsi ka neid majesteetlikke lilli lihtsalt ära viskama.
Kuhu on kadunud need uhked nõukaaegsed pitsilised rokokoo alpikannid?
-K-
Mina ei ole saanud oma ratsuritähte õitsema :( Eestis polnud sellega kunagi prbleemi. Ei tea, kas siin on nad mingi kavala nipiga teinud nii, et iga aasta uus osta - alati on hea teisi süüdistada :)
Samas tekibki alpikannidega eriline nostalgia. Kunagi kinkis keegi siin mulle mõned õied tavapäraste suurte kuhilate asemel, ja ma olin nii väga õnnelik selle üle!
Postita kommentaar