Õppetund looduses

Niisiis, Toomakooli esimene „ametlik” õppetund väljas - jalutuskäik parki. Kõik (st. tüdrukud ehk õpilased) said kätte märkmikud ning algas usin sügiseste sõnade üleskirjutamine!

Igaüks leidis kõige mugavama asendi ja koha ning eestikeelsed sõnad said kenasti kirja! Huvitav, kuidas kõik olid pealehakkamist täis (isegi õpetaja ja direktor) ning mingit protestikisa ei tõusnud. Pigem prooviti ise vaikselt leida sõnu, mida teised ei märka. Muidugi näitas taoline hands on ehk praktiline keele kasutamine ära, kui palju me eeldame, et laste sõnavara on suurem... Tihtipeale ei osata lihtsalt eset tuntud sõnaga kokku viia (mis tähendab, et neil on hoopis kummaline arusaam mõnest sõnast).

Et asi lõbusam oleks, meisterdati laste algatusel väikesed laevukesed. Isegi õpetaja võttis sellest osa, ainult direktor leidis mõnusa koha pargipingil, et tegevust eemalt jälgida ja täiesti asjakohatuid juhtnööre jagada :).

Kaks ülemist laevukest on laste tehtud, alumine õpetaja oma. Rahakoti vahelt leidsime kohaliku poe (Canadian Tire ehk Kanada Kumm, nagu me omavahel seda kutsume) paberist viiesendise, millest sai uhke lipu.

Siin me jalutame juba tagasi mööda jõekallast. Vahel vaatan neid kenasid jõekäänakuid ning kujutan ette, kuidas siin kunagi palju metsikum oli ning kuidas indiaanlased oma kanuudega sellel ringi liikusid... Teisel pildil nagistab orav puu otsas oma toidu kallal ning ei lase laste naerust ja kilkeist end segada!

Kõigi ühine otsus oli uuesti taoline tund ette võtta! Isegi see ei häirinud neid, et olime pidevalt manitsemas neid eesti keeles rääkima. Mari seletas, kuidas nad Eesti Koolis pidevalt omavahel inglise keeles lobisesid, sest keegi ei öelnud, et peaks ikka eesti keele laine peal hoidma. Ega ma seda päriselt usu, kuigi eks vahetundide ajal on õpetajana väga raske kõigil silma peal hoida või sabas käia, kontrollides, mis keeles täpselt räägitakse! Ikkagi tore pühapäev oli! Järgmine kord leiame ehk mõne veel põnevama koha, kuhu minna!