2.4.12
Kiisud Miku ja Liisu
Kiisud Miku ja Liisu
1.4.12
Doni jõe org
Eelmisel laupäeval viisin lapse gaidide koondusele Eesti Maja lähedal asuvasse eestlaste Baptisti kirikusse. Koko oli mul kaasas ning kahekesi võtsime ette Doni jõe oruga tutvumise. Jõe kallast mööda läheb pardirada, mis mõeldud ka ratturitele. Tunnistan, et siiani olen seda ainult eemalt imetlenud, seekord siis lähemalt :) Muidugi pole ta hetkel nii kaunis kui rohelusega, aga ikkagi mõnus jalutuskäik, nii umbes 2 tundi, et siis Kirke kenasti jälle koju viia. Mõtlesin seal jalutades, kuidas need mammad-papad, kes lapsed Eesti lasteaeda viivad, võiksid oma matkaklubi luua ning vahepeal kohvikute asemel aega lahtise taeva all veeta. Aga kardan, et see olen ainult mina, kes nii mõtleb ;)
Prints Edwardi viadukt, mida mööda olen lugematuid kordi jalutanud ja metrooga tööle sõitnud. See sild, mis omandas kehva kuulsuse kui enesetapjate lemmikkoht, nii et viimaks ehitati kaitse ette - luminous veil ehk helendav loor (2003. aastaks oli umbes 500 inimest seal elu võtnud, olles maailmas teisel kohal, kus midagi sellist juhtus San Francisco Golden Gate silla sabas). Sild ise valmis juba 100 aastat tagasi. Kanada kirjanik Michael Ondaatje kirjutab pisut sillaehitusest oma raamatus In the Skin of a Lion.
Doni jõe org
Eelmisel laupäeval viisin lapse gaidide koondusele Eesti Maja lähedal asuvasse eestlaste Baptisti kirikusse. Koko oli mul kaasas ning kahekesi võtsime ette Doni jõe oruga tutvumise. Jõe kallast mööda läheb pardirada, mis mõeldud ka ratturitele. Tunnistan, et siiani olen seda ainult eemalt imetlenud, seekord siis lähemalt :) Muidugi pole ta hetkel nii kaunis kui rohelusega, aga ikkagi mõnus jalutuskäik, nii umbes 2 tundi, et siis Kirke kenasti jälle koju viia. Mõtlesin seal jalutades, kuidas need mammad-papad, kes lapsed Eesti lasteaeda viivad, võiksid oma matkaklubi luua ning vahepeal kohvikute asemel aega lahtise taeva all veeta. Aga kardan, et see olen ainult mina, kes nii mõtleb ;)
Prints Edwardi viadukt, mida mööda olen lugematuid kordi jalutanud ja metrooga tööle sõitnud. See sild, mis omandas kehva kuulsuse kui enesetapjate lemmikkoht, nii et viimaks ehitati kaitse ette - luminous veil ehk helendav loor (2003. aastaks oli umbes 500 inimest seal elu võtnud, olles maailmas teisel kohal, kus midagi sellist juhtus San Francisco Golden Gate silla sabas). Sild ise valmis juba 100 aastat tagasi. Kanada kirjanik Michael Ondaatje kirjutab pisut sillaehitusest oma raamatus In the Skin of a Lion.
30.3.12
Kingitused Troika poest
Esimese hooga võiks lausa imestada, kas äkki oled mingil imeväel teispool maakera Venemaale sattunud ;) Kõrvalolev sildike "Service Ontario" kinnitab küll, et oleme siiski Kanadas. Selline tore poeke asub eelmises postituses kirjeldatud Yummy Marketile üsna lähedal. Sisse me siiski ei astunud. Kingitused olid juba enne küllaminekut ära ostetud :)
Kingitused Troika poest
Esimese hooga võiks lausa imestada, kas äkki oled mingil imeväel teispool maakera Venemaale sattunud ;) Kõrvalolev sildike "Service Ontario" kinnitab küll, et oleme siiski Kanadas. Selline tore poeke asub eelmises postituses kirjeldatud Yummy Marketile üsna lähedal. Sisse me siiski ei astunud. Kingitused olid juba enne küllaminekut ära ostetud :)
29.3.12
Yummy Market Torontos
Lõpuks jõudsime meiegi sinna venelaste-juutide poodi Yummy Market, mis üsna meile tuttava poolakate Starsky poe moodi, st müüakse meile suht meelepärast toidukraami, nagu kohupiima, keefiri, marmelaadi jne. Meie jaoks on muidugi kõige suurem vahe asukohas. Kui Yummy asub umbes 20km kaugusel Toronto põhjaosas, siis Starsky on vaid 4km kaugusel. Nii et ega naljalt pikemat reisi ette ei võta, ainult ehk siis võib läbi lipata, kui oma sõpradele sinnakanti külla läheme. Neil, kes peavad ühistranspordi peale lootma, on Yummy kindlasti mugavam paik kohal käia, sest Starsky jääb Toronto linnast väljapoole, läänepiirilt hakkava Mississauga linna.
Muidugi on pood täis kaupa, mis venekeelsete kirjadega ;) Väga suur valik oli kohupiima! Kindlasti suurem kui Starsky's. Ehk ka praegu sellepärast, et lihavõtted on lähedal. Silma jäi suur suitsukeel, aga kahjuks päris soolase hinnaga, muidu oleks sellega kindasti kassa poole jalutanud.
Ega me palju kaasa ei ostnud, marmelaadi ja sprotti ja kalja ja kohkesi. Päris tore oli uurida suurt valikut kodusuppe, mis suurtes plasttopsikutes (pildil Tomi käe all). Pood on siiski väiksem kui Starsky, riiulid tihedamalt koos ja kui rahvast palju, siis võib väike trügimine tekkida, eriti liha ja koogilettide ees. Aga seda autentsem, kui ümberringi veel vene keelt kuuled ja kassapreili sinuga vene keeles juttu vestab. Ma olin isegi nii tubli, et suutsin talle vene keeles vastata :)
Kaasa ostetud Kvas Ochakovsky osutus siiski üsna lahjaks lurriks hoolimata kõigist kiidusõnadest (vaata ka venelaste reklaami ;) Mulle meeldib siiski kõige rohkem Riia pisut magusam kali.
Yummy Market Torontos
Lõpuks jõudsime meiegi sinna venelaste-juutide poodi Yummy Market, mis üsna meile tuttava poolakate Starsky poe moodi, st müüakse meile suht meelepärast toidukraami, nagu kohupiima, keefiri, marmelaadi jne. Meie jaoks on muidugi kõige suurem vahe asukohas. Kui Yummy asub umbes 20km kaugusel Toronto põhjaosas, siis Starsky on vaid 4km kaugusel. Nii et ega naljalt pikemat reisi ette ei võta, ainult ehk siis võib läbi lipata, kui oma sõpradele sinnakanti külla läheme. Neil, kes peavad ühistranspordi peale lootma, on Yummy kindlasti mugavam paik kohal käia, sest Starsky jääb Toronto linnast väljapoole, läänepiirilt hakkava Mississauga linna.
Muidugi on pood täis kaupa, mis venekeelsete kirjadega ;) Väga suur valik oli kohupiima! Kindlasti suurem kui Starsky's. Ehk ka praegu sellepärast, et lihavõtted on lähedal. Silma jäi suur suitsukeel, aga kahjuks päris soolase hinnaga, muidu oleks sellega kindasti kassa poole jalutanud.
Ega me palju kaasa ei ostnud, marmelaadi ja sprotti ja kalja ja kohkesi. Päris tore oli uurida suurt valikut kodusuppe, mis suurtes plasttopsikutes (pildil Tomi käe all). Pood on siiski väiksem kui Starsky, riiulid tihedamalt koos ja kui rahvast palju, siis võib väike trügimine tekkida, eriti liha ja koogilettide ees. Aga seda autentsem, kui ümberringi veel vene keelt kuuled ja kassapreili sinuga vene keeles juttu vestab. Ma olin isegi nii tubli, et suutsin talle vene keeles vastata :)
Kaasa ostetud Kvas Ochakovsky osutus siiski üsna lahjaks lurriks hoolimata kõigist kiidusõnadest (vaata ka venelaste reklaami ;) Mulle meeldib siiski kõige rohkem Riia pisut magusam kali.
28.3.12
Käsitöönäitus
Käsitöönäitus
27.3.12
Nüüd oli küll nõnda, et kui Ewert oma ühe- ja kahepealiste draakonitega Toronto Eesti Majas esines, siis valutasin mina kodus pead. Heast kavatsusest neid vähemalt sinna kaema minna, ei tulnud midagi välja. Muusikafestivali raames toimunud kontserdi piletitest jäin ainult sellepärast ilma, et õigel ajal ei ostnud pileteid ära. Olin juba seda tegemas, kui siis otsustasin kaasaga läbi rääkida, kas tema ikka nõus minuga kampa tulema. Kui siis taas kord piletiostu ette võtsin, oli juba liiga hilja. Aga egas midagi, Eesti Elu on kenasti pannud üles lühikese video ning isegi intervjuu Ewert Sundjaga. Eks ma lepi sellega, kuni ehk Eestis neid trehvan (kui nad just siia jälle ei juhtu tulema ;). New Yorki ma neile hetkel järele ei hakka sõitma, mis sest et see samal mandril kui Toronto :)
Foto laenatud Eesti Elu leheküljelt, võetud Toronto Eesti Maja keskmises saalis, mida ka vahel kristallsaaliks kutsustakse tema uhkete lühtrite pärast. Sain aru, et muusikutele oli siinne kooli publik jätnud hea mulje. Loodetavasti tulevad nad siis ikka tagasi ;)
Nüüd oli küll
nõnda, et kui Ewert oma ühe- ja kahepealiste draakonitega Toronto Eesti Majas
esines, siis valutasin mina kodus pead. Heast kavatsusest neid vähemalt sinna
kaema minna, ei tulnud midagi välja. Muusikafestivali raames toimunud kontserdi
piletitest jäin ainult sellepärast ilma, et õigel ajal ei ostnud pileteid ära.
Olin juba seda tegemas, kui siis otsustasin kaasaga läbi rääkida, kas tema ikka nõus minuga kampa tulema. Kui siis taas kord piletiostu ette võtsin, oli
juba liiga hilja. Aga egas midagi, Eesti Elu on kenasti pannud üles lühikese video ning isegi intervjuu Ewert Sundjaga. Eks ma lepi sellega, kuni ehk Eestis
neid trehvan (kui nad just siia jälle ei juhtu tulema ;). New Yorki ma neile hetkel
järele ei hakka sõitma, mis sest et see samal mandril kui Toronto :)
Foto laenatud Eesti Elu leheküljelt, võetud Toronto Eesti Maja keskmises saalis, mida ka vahel kristallsaaliks kutsustakse tema uhkete lühtrite pärast. Sain aru, et muusikutele oli siinne kooli publik jätnud hea mulje. Loodetavasti tulevad nad siis ikka tagasi ;)
26.3.12
Looduse ärkamine
Klõpsisin nädalavahetusel mõne foto puudest, mis kevadmärke näitavad. Loodetavasti ei tee tagasi jõudnud tali neile liiga... Eelmine nädal peesitasime päikese käes, niiskuskofitsendiga oli temperatuur 30 ligi ja sel nädalal alustasime miinuskraadidega. Hommikul välja minnes -3 kraadi, tuulega veel 10 kraadi külmem (kui nüüd midagi alla oleks sadanud, siis ikka lumena). Päeva jooksul ikka upitas kraadiklaasi näit pisut üle nulli, kuigi külm tuul viis selle tunde kohe minema. Aga ega sest midagi, kolmapäeval lubab juba jälle 18 soojakraadi, et siis jälle rõõmsalt alla 10 kohe langeda :) Selline on siis see Toronto kevad... vastuvaidlemata kõige "põnevam" ja ettearvamatum kõigist siinsetest aastaaegadest. Talve- ja suveriided tasub käepärast hoida, veel parem, kui mõlemad ka välja minnes kaasas on, sest päeva jooksul võib talvest suvi saada :D Nii et jututeemat kevadisest ilmast jätkub pikemaks!
Looduse ärkamine
Klõpsisin nädalavahetusel mõne foto puudest, mis kevadmärke näitavad. Loodetavasti ei tee tagasi jõudnud tali neile liiga... Eelmine nädal peesitasime päikese käes, niiskuskofitsendiga oli temperatuur 30 ligi ja sel nädalal alustasime miinuskraadidega. Hommikul välja minnes -3 kraadi, tuulega veel 10 kraadi külmem (kui nüüd midagi alla oleks sadanud, siis ikka lumena). Päeva jooksul ikka upitas kraadiklaasi näit pisut üle nulli, kuigi külm tuul viis selle tunde kohe minema. Aga ega sest midagi, kolmapäeval lubab juba jälle 18 soojakraadi, et siis jälle rõõmsalt alla 10 kohe langeda :) Selline on siis see Toronto kevad... vastuvaidlemata kõige "põnevam" ja ettearvamatum kõigist siinsetest aastaaegadest. Talve- ja suveriided tasub käepärast hoida, veel parem, kui mõlemad ka välja minnes kaasas on, sest päeva jooksul võib talvest suvi saada :D Nii et jututeemat kevadisest ilmast jätkub pikemaks!
25.3.12
Puma venna
Kahest kassipojast sai üks meie koju ja teine sõprade perele. Nad näevad üsna sarndased välja, kuigi meie Puma on kindla peale palju leplikum :) Ma ei hakanud tema silmi "parandama", kassi silmad on ju rohelised ;)
Puma venna
Kahest kassipojast sai üks meie koju ja teine sõprade perele. Nad näevad üsna sarndased välja, kuigi meie Puma on kindla peale palju leplikum :) Ma ei hakanud tema silmi "parandama", kassi silmad on ju rohelised ;)
22.3.12
Kakskeelsuse eelistest
Viimaks ometi on midagi positiivset kakskeelsuse kohta! Kõik need vanemad, kes väga murelikud, kas ikka lapsele mõjub kahekeelne keskkond hästi, võivad nüüd rahulikumalt magada! Kahe keele oskamine teeb sind hulga nutikamaks, ütlevad selle sajandi uurijad ning teevad sellega ninanipsu kõigile eelmise sajandi kolleegidele. Igat sorti teadlased, õpetajad ja muud tegelased pidasid teise keele omandamist segavaks faktoriks lapse akadeemilises ja intellektuaalses arengus. On küll segajaks, kuid hoopistükkis positiivselt. Sest kuigi mõlemad keeled on ajus samaaegselt aktiivsed, tekitades omamoodi segadust, siis selle asemel, et taoline situatsioon pärsiks lapse arengut, on aju pandud aktiivselt lahendama sisemist konflikti, mis tugevdab kognitiivset kujunemist.
Kaks- ja ükskeelsetele (ma ei tea, kas keegi peame minu sihukest imelikku sõna küll kasutaks :) lastele on uurimiste käigus antud hulgaliselt erinevaid probleeme lahendamiseks. Kakskeelsed suutsid seda teha palju kiiremini väga lihtsal põhjusel. Nimelt on nad palju tähelepanelikumad oma ümbruse suhtes. Nad peavad kord ühes, kord teises keeles rääkima, emaga ühes ja isaga teises näiteks. See nõuab pidevat tähelepanu, mis ümberringi käimas on (täpselt samamoodi nagu autojuht, kes peab pidevalt tähelepanelik olema).
See erinevate keelte oskamine ei ole oluline ainult lapseeas vaid läbi terve elu. Ning isegi need, kes hiljem teise keele omandavad, saavad sellest kasu.Link NY Times artiklile (refereerisin lühidalt seda).
Mõtlesin oma laste peale, kes küll umbes nelja-aastaseni siiski peamiselt eesti keelt rääkisid, kuid peale seda pidid kodu ja kooli vahel valima, kus mis keeles. Ise kasvasin aga üles nii, et omandasime õega märkamatult korternaabri tütrega mängides vene keele. Ning siis juba lapsena ka soome keele, kui isa tänava kõige uhkema antenni meie 8 korteriga maja katusele konstrueeris (meie peres vaadati väga harva Eesti televisiooni saateid, rääkimata Vene jaamadest). Loodetavasti on see mitme keele varajane omandamine mind ka nutikamaks teinud ;) Vähemalt teoorias :D
Kakskeelsuse eelistest
Viimaks ometi on midagi positiivset kakskeelsuse kohta! Kõik need vanemad, kes väga murelikud, kas ikka lapsele mõjub kahekeelne keskkond hästi, võivad nüüd rahulikumalt magada! Kahe keele oskamine teeb sind hulga nutikamaks, ütlevad selle sajandi uurijad ning teevad sellega ninanipsu kõigile eelmise sajandi kolleegidele. Igat sorti teadlased, õpetajad ja muud tegelased pidasid teise keele omandamist segavaks faktoriks lapse akadeemilises ja intellektuaalses arengus. On küll segajaks, kuid hoopistükkis positiivselt. Sest kuigi mõlemad keeled on ajus samaaegselt aktiivsed, tekitades omamoodi segadust, siis selle asemel, et taoline situatsioon pärsiks lapse arengut, on aju pandud aktiivselt lahendama sisemist konflikti, mis tugevdab kognitiivset kujunemist.
Kaks- ja ükskeelsetele (ma ei tea, kas keegi peame minu sihukest imelikku sõna küll kasutaks :) lastele on uurimiste käigus antud hulgaliselt erinevaid probleeme lahendamiseks. Kakskeelsed suutsid seda teha palju kiiremini väga lihtsal põhjusel. Nimelt on nad palju tähelepanelikumad oma ümbruse suhtes. Nad peavad kord ühes, kord teises keeles rääkima, emaga ühes ja isaga teises näiteks. See nõuab pidevat tähelepanu, mis ümberringi käimas on (täpselt samamoodi nagu autojuht, kes peab pidevalt tähelepanelik olema).
See erinevate keelte oskamine ei ole oluline ainult lapseeas vaid läbi terve elu. Ning isegi need, kes hiljem teise keele omandavad, saavad sellest kasu.Link NY Times artiklile (refereerisin lühidalt seda).
Mõtlesin oma laste peale, kes küll umbes nelja-aastaseni siiski peamiselt eesti keelt rääkisid, kuid peale seda pidid kodu ja kooli vahel valima, kus mis keeles. Ise kasvasin aga üles nii, et omandasime õega märkamatult korternaabri tütrega mängides vene keele. Ning siis juba lapsena ka soome keele, kui isa tänava kõige uhkema antenni meie 8 korteriga maja katusele konstrueeris (meie peres vaadati väga harva Eesti televisiooni saateid, rääkimata Vene jaamadest). Loodetavasti on see mitme keele varajane omandamine mind ka nutikamaks teinud ;) Vähemalt teoorias :D
Tellimine:
Postitused (Atom)